Vaata Ukraina protestide kujunemislugu!

A scarecrow like mock anti-government protestor is pictured on a barricade between protestors and government forces on February 21, 2014 in Kiev. Armed protesters stormed police barricades in Kiev on Thursday in renewed violence that killed at least 26 people and shattered an hours-old truce as EU envoys held crisis talks with Ukraine's embattled president. Bodies of anti-government demonstrators lay amid smouldering debris after masked protesters hurling Molotov cocktails and stones forced police from Kiev's iconic Independence Square -- the epicentre of the ex-Soviet country's three-month-old crisis. AFP PHOTO / BULENT KILIC Foto: BULENT KILIC/AFP

Täpselt kolm kuud tagasi said Ukrainas alguse sündmused, mis tõid eile kaasa ühe verisema kokkupõrke riigi lähiajaloos.

NOVEMBER 2013

21. november

Ukraina võimud katkestavad Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe läbirääkimised, eelistades lähemaid majanduslikke sidemeid Venemaaga. Euroopa-meelsed rühmitused kutsusid ukrainlasi protestima.

30. november

Berkut ründab protestijaid, viga saab kümneid inimesi.

DETSEMBER 2013

1. detsember

Kiievis koguneb Iseseisvuse väljakule ligi 500 000 protestijat. Meeleavaldajad panevad üles telklaagri ja hakkavad barrikaade ehitama.

11. detsember

Julgeolekujõud üritavad protestijatele peale tungida, kuid meeleavaldajad löövad rünnaku tagasi.

17. detsember

President Viktor Janukovõtš sõidab Moskvasse ja sõlmib seal mitmeid lepinguid, nende hulgas gaasihinna madaldamine ja 15 miljardi dollari (11 miljardit eurot) suurune rahasüst.

JAANUAR 2014

19. jaanuar

Uue karmi protestiseaduse vastu kogunes 200 000 inimest Kiievisse protestima. Miilitsa ja protestijate vahel puhkevad kokkupõrked, kus saab viga kümneid inimesi.

22. jaanuar

Meeleavaldused jätkuvad. Miilits purustab Kiievi kesklinnas barrikaade, protestijad loobivad neid kivide ja Molotovi kokteilidega. Miilits vastab pisargaasi, kummikuulide ja heligranaatidega.

28. jaanuar

Peaminister Mõkola Azarov astub tagasi, ülemraada tühistab protestivastased seadused.

VEEBRUAR

2. veebruar

60 000 Maidanile kogunenud meeleavaldaja ees kutsuvad opositsiooniliidrid rahvusvahelist üldsust üles läbirääkimisi vahendama ja läänt finantsabi andma.

4. veebruar

Toimub vaidlusterohke parlamendisessioon, mille käigus kutsub UDARi liider Vitali Klitško üles diktatuuri lõpetama.

5.-6. veebruar

EL välispoliitikajuht Catherine Ashton ja USA asevälisminister Victoria Nuland teevad Kiievisse visiidi.

7. veebruar

Janukovõtš kohtub Sotšis Vladimir Putiniga.

9. veebruar

Maidanile koguneb ligi 70 000 protestijat

10. veebruar

EL jõuab peaaegu sanktsioonidega ähvardamiseni

14. veebruar

Kõik detsembris vahistatud 234 protestijat vabastatakse, kuid süüdistused jäävad nende vastu kehtima.

16. veebruar

Protestijad vabastavad 1. detsembrist nende käes olnud linnavalitsuse hoone, lisaks vabastavad meeleavaldajad veel mitu avalikku hoonet. Arreteeritud protestijatele tagatatakse amnestia. Kümned tuhanded inimesed kogunevad Iseseisvuse väljakule.

18.-19. veebruar

Iseseisvuse väljakul saab kokkupõrgetes surma 28 inimest, kelle hulgas on 10 miilitsat. Protestijad hõivavad taas Kiievi linnahalli. Märulimiilits tungib öösel väljakule peale.

19. veebruar

Janukovõtš vahetab välja relvajõudude ülema, julgeolekujõud teatavad üleriigilise terrorivastase operatsiooni algusest. Lääneriigid mõistavad vägivalla hukka ja ähvardavad sanktsioonidega.

20. veebruar

Kiievi protestide ja iseseisvusaja kõige ohvriterohkem päev. Eelmisel õhtul oli Janukovõtš kuulutanud välja vaherahu. Erinevad andmed surnute kohta jäävad 50 ja 100 vahele.