Vene identiteedi deklaratsioon: igaüks võib olla venelane

Liisa Tagel
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev 9. mai paraadil.
Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev 9. mai paraadil. Foto: SCANPIX

Moskva Patriarhaadi kodulehel avaldati eile Vene identiteedi deklaratsiooni, dokument kust saab muuhulgas taas kord teada, et igaüks, kes täidab vastavad kriteeriumid, võib saada venelaseks.

Kõige olulisemaks ja ilmsemaks kriteeriumiks nimetab deklaratsioon rahvuslikku eneseteadvust, mida venelased väljendavad ka endid rahvaloendustel venelasiks märkides.

Deklaratsioonis kinnitatakse, et vene rahva kujunemine on olnud äärmiselt unikaalne – teiste rahvaste sellega liitumine ei ole olnud sunnitud assimileerumise, vaid vaba valiku tulemus. Jutumärkides viidatakse ka venestamisele, mida see liitumine ei olevat.

Igast soovijast võib saada venelane

Putini pildiga mängukaart.
Putini pildiga mängukaart. Foto: Belinsky Yuri/COVI

Deklaratsioonis tunnistatakse Venemaa põliselanike mitmekülgset geneetilist tausta. «Nende seas on slaavi, soome-ugri, skandinaavia, balti, iraani ja turgi hõimude järglasi. See geneetiline rikkus pole kunagi olnud ohuks Vene rahva rahvuslikule ühtsusele. Sündimine vene vanematest on aga enamasti alguspunkt, kust hakkab arenema vene eneseteadvus. See ei välista aga võimalust, et vene rahvaga ühineb teisest rahvuskeskkonnast tulnu, kes võtab endale Vene identiteedi, keele, kultuuri ja usutavad.»

«Iga rahvus on keeruline dünaamiline nähtus,» alustab dokument. «Sellesse kuulumist ei sa kirjeldada kitsa valiku kriteeriumitega. Mida võimsam rahvus, seda aktiivsemat rolli mängib see ajaloos, seda suurem on selle geneetiline ja sotsiaalne mitmekesisus.»

Deklaratsioonis kinnitatakse, et rahvusidentiteedi kandmine on isiklik otsus ja selle peab igaüks valima oma parima äranägemise järgi.

«Rahvuslik eneseteadvus tähendab solidaarsust teiste rahvuskaaslastega, mistap tunneb iga venelane sügavat emotsionaalset seost suurte sündmustega oma rahva ajaloos.»

Välja tuuakse ka kõige olulisemad ajaloosündmused, millega venelased seda sidet tundma peaksid.

Noorteorganisatsioon Naši Moskvas 9. mai paraadil.
Noorteorganisatsioon Naši Moskvas 9. mai paraadil. Foto: IVAN SEKRETAREV / AP/SCANPIX SWEDEN
  • Venemaa ristiusustamine
  • Kulikovo lahing – 8. septembril 1380 Doni ääres peetud lahing, kus Moskva suurvürstiriik võitis Kuldhordi väge.
  • Segaduste ajast üle saamine – See oli periood Rjurikovitšide dünastia tsaari Ivan Julma surma ja esimese Romanovite dünastia tsaari Mihhail I troonile tõusmise vahel.
  • Napoleoni ja Hitleri võitmine lahingus. Eriti olulisena tuuakse välja neist viimane. 1945. aasta tuuaks välja kui äärmiselt oluline «integreeriv faktor kaasaegse vene rahva jaoks.»

Dokumendis tehakse ettepanek, et vene identiteeti defineeritaks järgnevalt:

  • Venelane on isik, kes peab end just nimelt venelaseks, tal ei ole ühtegi teist etnilist eelistust.
  • Ta räägib ja mõtleb vene keeles.
  • Ta tunnistab vene rahvusliku hingekultuuri alusena õigeusklikku kristlust.
  • Tunneb kaasa rahvuskaaslaste saatusele.

Deklaratsiooni võttis päev varem vastu Ülemaailmne Vene Rahvuskogu - kiriku egiidi all 1993. aastast toimuv suurkogu, millel osalevad kiriku, riigi, omavalitsuste, sõjaväe, õpetajate, teadlast ja erinevate huvigruppide ning ühenduste esindajad. Moskva patriarhaadi veebilehel oleva info põhjal seob neid poliitilistest eelistustest sõltumatu ühine huvi Venemaa oleviku ja tuleviku vastu ning soov arendada kodanikuühiskonda.

Vladimir Putin ja patriarh Kirill Rjurikovitšide  dünastia ajaloost rääkiva näituse avamisel.
Vladimir Putin ja patriarh Kirill Rjurikovitšide  dünastia ajaloost rääkiva näituse avamisel. Foto: Metzel Mikhail/TASS
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles