Indoneesia hukkamised tõid rahvusvahelise pahameele

Hukatud brasiillane Marco Archer Cardoso Moreira. Foto: SCANPIX

Indoneesias hukati üks Brasiilia ning Hollandi kodanik ning veel neli uimastiroimades süüdimõistetud isikut. Kumbki riik on seoses intsidendiga kutsunud tagasi oma suursaadiku Jakartas.

Kuus inimest lasti maha. Surmamõistetute seas oli ka Vietnamist pärit Tran Thi Bich Hanh, Namaona Denis Malawist, Daniel Enemuo Nigeeriast ja Indoneesia kodanik Rani Andriani.

Tegemist on esimeste hukatutega president Joko Widodo ametiajal, mis algas eelmise aasta oktoobris.

Brasiilia presidendikantselei teatas, et riigipea Dilma Roussef on toimunu tõttu endast väljas, sest heroiini smugeldamises süüdimõistetu Marco Archer Cardoso Moreira (53) elu säästmiseks esitati vahetult enne hukkamist ka ametlik palve.

«Surmanuhtluse rakendamine, mis on rahvusvahelise üldsuse poolt laialdaselt hukka mõistetud, mõjutab meie kahe riigi vahelisi suhteid tõsiselt,» sõnas Brasiilia riigipea pressiesindaja avalduses.

Hollandi välisminister Bert Koenders avaldas kaastunnet kõigi hukkunute perekondadele ning kinnitas Hollandi jätkuvat vastuseisu surmanuhtlusele. Hukatud Hollandi kodanik Ang Kiem Soei mõisteti süüdi suure narkolabori loomises.

Nii Holland kui Brasiilia kutsusid seoses intsidendiga tagasi oma suursaadikud Jakartas konsultatsioonideks.

Indoneesia riigipea kaitses surmanuhtlust oma Facebooki leheküljel. «Sõda uimastimaffia vastu ei peaks pidama poolikute vahenditega, kuna narkootikumid rikuvad nende kasutajate ning kasutajate perekondade elu,» teatas ta. «Terve Indoneesia on uimastivaba Indoneesia.» Widowo sõnul ei ole ta nõus uimastiroimades süüdimõistetutele armu andma, kuna riigis valitseb seoses uimastitarbimisega hädaolukord.

Surmanuhtlus taastati Indoneesias 2013. aastal.

Praegu ootab Indoneesias narkokuritegude eest surmanuhtluse täideviimist 60 inimest, kellest umbes pooled on välismaalased.