/nginx/o/2014/10/29/3469811t1h0ca5.jpg)
Rootsi valitsus- ja opositsioonierakonnad ei jõudnud eile üksmeelele kaitsekulude suurendamise osas, teatas kohalik meedia.
Rootsi erakonnad pole kaitsekulude osas kokkuleppele jõudnud
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
15. aprill 2015, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi Raadio teatel on valitsus otsustanud kaitsekulutuste arutelu raames läbi viia rahvusvahelise kaitsekoostöö uuringu. Valitsuskoalitsiooni parteid on juba mõnda aega nõudnud NATO liikmesuse teemalist uuringut. Kuid nüüd algatatud rahvusvahelise kaitsekoostöö uuringus NATOt ei mainita, edastas raadio.
Neljast opositsioonierakonnast kõige suuremat kaitsekulude kasvu nõudnud Liberaalne Rahvapartei lahkus teisipäeval erimeelsuste tõttu võimuliidu ja opositsiooni kaitse-eelarve kõnelustelt.
Kui üksmeelt ajavahemiku 2016-2020 kaitsekulude tõstmise osas ei sünni, siis on ohus kogu valitsuse ja opositsiooni lähiaastate kaitsepoliitiline arengukava, mis oleks pidanud valmima järgmisel nädalal.
Neljast opositsioonierakonnast kõige suuremat kaitsekulude kasvu nõudnud Liberaalne Rahvapartei lahkus teisipäeval erimeelsuste tõttu võimuliidu ja opositsiooni kaitse-eelarve kõnelustelt.
Rootsi kaitseekspert Johan Wiktorin hoiatas äsja, et Lääne ja Venemaa sõjaline konflikt tuleb varem või hiljem ja Rootsi tõmmatakse sellesse vältimatult kaasa. Ekspert peab vajalikuks Rootsi kaitse-eelarvet suurendada 10-30 miljardi Rootsi krooni võrra ning soovitas valitsuskoalitsiooni parteidel riigikaitsele järgmise viie aasta riigieelarves tõsist tähelepanu pöörata.
«Oht on selles, et võidakse saavutada kehv kompromiss, mis ei võimalda riigikaitsele piisavalt vahendeid jagada,» selgitas ta.
«Kui senine areng jätkub, siis vajavad pinged maandamist. Majandussanktsioonid on tugeva mõjuga ja eelduseks konfliktile. Millal see tuleb, on võimatu öelda. Aga Rootsi, mis asub seal, kus ta asub, tõmmatakse sellesse vältimatult,» väitis ekspert.
Venemaa on nüüd vastanud ka Põhjamaade kaitseministrile hiljutisele kaitsekoostöö algatusele Norra Aftenpostenis üsna teravalt, mida ekspertide sõnul oli ka oodata. Artiklis olid ministrid öelnud, et julgeolekupoliitiline olukord Põhjalas on Venemaa tegevuse mõjul halvenenud.
Venemaa välisministeerium vastas oma avalduses, et Venemaa vastu suunatud Põhjamaade kaitsekoostöö võib nurjata seni saavutatud positiivsed tulemused. Venemaa hinnangul on Rootsi ja Soome lähenemine NATO-le murettekitav.
«Venemaa soovib, et Euroopa riigid ei oleks ühtsed ja see puudutab ka Põhjalat. Kui Venemaa lähiriigid on killustatud, siis tuleb see Venemaa poliitikale kasuks,» ütles Ring uudisteagentuurile TT.
Soome ja Rootsi on neutraalsed riigid ja Venemaa tahaks ka edaspidi neid sellisena näha, selgitas ta. Ring ennustas, et Venemaa poolt on oodata uut agressiivset käitumist.