Kui varjupaigataotlejad keelduvad Lätti tulemast, kukub Euroopa Liidu riikide vahel põgenike jaotamises saavutatud kokkulepe läbi, hoiatas Läti siseminister Rihards Kozlovskis täna usutluses BNS-ile.
Läti siseminister: põgenikud ei pruugi tahta Lätti tulla
17. oktoober 2015, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed varjupaigataotlejad on ümberpaigutamisleppe alusel juba Rootsi saadetud.
Kozlovskis juhtis tähelepanu asjaolule, et suurem osa Lätis kinni peetud illegaalsetest immigrantidest on läinud edasi Rootsi, mis on üks varjupaigataotlejate meelissihtmärkidest.
«Kui tuleb Läti kord (varjupaigataotlejaid vastu võtta), on oodata probleemi, ja meil ei ole mehhanismi olukorra puhuks, kus inimesed keelduvad siia tulemast - kedagi ei tooda Lätti, käed raudus. Sundpaigutamine mingisse riiki on igasuguse loogika vastane,» rääkis siseminister.
Läti valitsus ja seimi Euroopa asjade komisjon toetavad Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Juncker plaani rändekriisi lahendamiseks, millega Lätil tuleb vastu võtta 776 varjupaigataotlejat.
Läti valitsus on töötanud välja esialgse tegevuskava põgenike vastuvõtmiseks, mille kulutused arvatakse ulatuvat 16 miljoni euroni.
Siseministeerium on lubanud esitada 20. oktoobriks uuendatud kava ja täpsema kuluhinnangu, lõppraportit varjupaigataotlejate vastuvõtmise korra kohta on oodata 30. novembriks.