Parlamendienamuse opositsiooni kätte minek Venezuelas nõrgestab Moskvale orienteeritud presidenti Nicolás Madurot ja suurendab riski, et Venemaa kaotab seal kõik oma strateegilised positsioonid, ütles Vene rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia dotsent ja Ladina-Ameerika asjatundja Aleksandr Tšitšin.
«Moskva ja Caracase suhete areng sõltub täielikult sellest, kas president suudab võimule jääda. Venezuelas lihtsalt ei ole teisi juhttegelasi, kes sooviksid jätkata suhteid Venemaaga praegusel tasemel,» ütles Tšitšin esmaspäeval Interfaxile.
Pühapäevaste valimiste tulemused mõjutavad otseselt Venemaa huvisid nii Venezuelas kui ka kogu Ladina-Ameerikas, arvab asjatundja.
«Moskvat puudutavad need valimised otseselt sellepärast, et kui Maduro ei suuda presidendiametisse jääda, riskib Venemaa mitte ainult kaotada liitlast Ladina-Ameerikas, vaid väga tähtsat strateegilist partnerit. Esialgu ei ole see partner veel kadunud, kuid tema see risk on väga suur. Tegelikult rajanes see partnerlus alati isiklikel suhetel Cháveze ja tema järglase Maduroga,» ütles Tšitšin.
Uus juht hakkab Venemaaga käituma nii, nagu soovitatakse Washingtonist, märkis ta. «Kui oletada, et Venezuelas valitakse uus president, võimalik et seesama Henrique Capriles (Maduro võistleja eelmistel presidendivalimistel), kes on sajaprotsendiline Washingtoni marionett, siis näib, et Venemaa tõrjutakse välja neilt positsioonidelt, mis ta hõivas tšekistide võimu ajal,» ütles politoloog.
Asjatundja arvates annavad olukorras selguse mõne tunni pärast väljakuulutatavad hääletamise lõpptulemused. «Kui opositsioon saab parlamendis põhiseadusliku enamuse – kaks kolmandikku Rahvusassamblee koosseisust ehk 110 kohta – võib algatada ükskõik millise protseduuri, ka presidendi tagandamise,» märkis ta.
Venezuela põhiseaduse kohaselt saab tagandamisprotseduuri algatada pärast poole ametiaja möödumist, Maduro puhul siis 2016. aasta aprillis, ütles asjatundja.
Chávezlaste läbikukkumine parlamendivalimistel peegeldab tervikuna olukorda Ladina-Ameerikas, kus parempoolsed ja vabameelsed tõrjuvad välja vasakpoolseid liidreid, arvas Tšitšin.
«Praegu näeme me ajajärku, kus Ladina-Ameerika pahempoolsetel juhtidel on keerulised ajad. Argentina presidendivalimistel kukkus Cristina Kirchneri järeltulija läbi, Maduro ei ole erand. Ta loodab Kuubale, kuid otsustades Havanna ajakirjanduse järgi, suhtutakse seal Venezuela olukorda rahulikult ja vaoshoitult,» ütles Tšitšin.
«Üleilmse majanduskriisi ajal osutus Ladina-Ameerika väga haavatavaks ja vasakvalitsused, mis toetasid vaeseid, jäid rahahätta. Madurol ei tulnud kõik välja ja paljud riigis ei ole temaga rahul. Venezuelas on vähe neid, kes oleksid talle tänulikud. Mõistagi, need on vaid tunded, kuid valimiste puhul otsustavad kõik just need,» lausus Tšitšin.
Samas võib Maduro tema arvates üritada presidendiametist kinni hoida ja riigipeal on selleks teatavaid võimalusi. «Kui parlamendis enamuse saavutanud jõud otsustavad tõepoolest algatada presidendi tagandamise, siis Madurol on ikkagi pooldajaid põhiseaduskohtus ja keskvalimiskomisjonis. Ja sellises protseduuris teevad otsuse just nemad,» arvas asjatundja.
Pealegi ei ole teada, kui üksmeelne on tagandamise küsimuses varem opositsioonis olnud liit, arvas Tšitšin.
Venezuelas toimusid äsja parlamendivalimised, kus enamuse saadikukohti sai opositsioon. Eelmises koosseisus oli president Maduro pooldajatel 99 kohta 167-st. Nüüd on opositsioonil vähemalt 99 kohta ja sotsialistidel 46, 22 koha saatus ei ole veel selge. Opositsiooni ja valitsuserakonna vahe osutus ennustatust suuremaks.