Suurem osa Rootsi omavalitsustest suudaks võtta rohkem pagulasi, kui jaotussüsteem oleks õiglasem, teatas Rootsi omavalitsuste ja piirkondade liidu esindaja Per-Arne Andersson sealsele rahvusringhäälingule.
Paljud Rootsi omavalitsused on valmis võtma rohkem pagulasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On 40-50 omavalitsust, kes seisavad silmitsi kriisiga,» rääkis Andersson Rootsi raadiole. «Kuid ülejäänud 200-220 omavalitsust ütlevad, et nad saaksid teha rohkem.»
Rootsi valitsus plaanib käiku lasta aga seaduse, mis kohustaks kõiki omavalitsusi vastu võtma inimesi, kellele on antud elamisluba.
Andersson avaldas kahtlust selle osas, kuidas selline seadus praktikas toimiks. «Seaduse järgi võivad inimesed ikkagi kolida riigis igale poole, kui nad suudavad leida elukoha,» rääkis ta. See võib tähendada, et migrandid liiguksid ikkagi tagasi suurematesse kohtadesse, kus ollakse juba niigi raskustes.
Rootsi tööturu eest vastutava ministri Erik Nilssoni hinnangul saab võtmeküsimuseks majutus. «Meile tuleb nii palju pagulasi, et küsimus on peaaegu akadeemiline,» rääkis ta. «Meil on vaja, et inimesed suudaksid endale ise elamise leida, kasutades oma sugulasi, ning meil on ka vaja rohkem pagulaste majutust.»
9,6 miljoni elanikuga Rootsisse saabus möödunud aastal üle 160 000 varjupaigataotleja. See on ELi riikide seas suurim arv asüülipalujaid ühe elaniku kohta.