ÜRO astub ajaloolise sammu ja muudab järgmise peasekretäri valimise salajase protsessi avatuks, mis annab kõigile riikidele võimaluse kandidaate küsitleda.
ÜRO muudab peasekretäri valimise avatuks
13. aprill 2016, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile vastasid ÜRO peaassamblee liikmete küsimustele esimesed kolm kandidaati. Teiste seas astus üles ka ÜRO kultuuriorganisatsiooni UNESCO president Irina Bokova.
Bulgaarlannat peetakse üheks favoriidiks, sest järgmine ÜRO peasekretär peaks rotatsiooni alusel tulema Ida-Euroopast ning ükski naine pole varem sel ametikohal töötanud.
Peasekretär valitakse 193-liikmelises assamblees 15-liikmelise Julgeolekunõukogu soovitusel. See tähendab, et nõukogul on kandidaatide suhtes vetoõigus.
«See on potentsiaalselt pöördeline toiming,» ütles peaassamblee president Mogens Lykketoft. «Kui kriitiline mass riike toetab üht kandidaati, ei usu ma, et Julgeolekunõukogu esitaks teise nime.»
Peasekretäri valimine on olnud aastakümneid Julgeolekunõukogu ja selle viie alalise liikme - USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina - pärusmaa.
Peaassamblee hääletas eelmisel aastal protsessi muutmise poolt, paludes kandidaatidel esitada ametliku kirja kandideerimistaotlusega, CV ja osaleda kuulamistel.
Bokova võib olla vastuvõetav ka Venemaale, kes on nõudnud, et järgmine kandidaat esindaks Ida-Euroopat - piirkonda, kust ei ole varem ÜRO peasekretär tulnud.
Protsess hakkab hoogu koguma juulis, kui Julgeolekunõukogu korraldab kandidaatide toetuse mõõtmiseks mitteametlikke hääletusi.
Lõpphääletus peaks aset leidma septembris, kui Julgeolekunõukogu esitab peaassambleele ühe kandidaadi, kelle ÜRO üldkogu peaks heaks kiitma.
Eile esinesid lisaks Bokovale veel Montenegro välisminister Igor Lukšić ja ÜRO põgenikeagentuuri endine juht portugallane Antonio Guterres. Sel nädalal osalevad kuulamistel veel Sloveenia endine president Danilo Türk, Horvaatia eksvälisminister Vesna Pusić, Moldova eksvälisminister Natalia Gherman, Uus-Meremaa ekspeaminister Helen Clark, Makedoonia eksvälisminister Srgjan Kerim ning Serbia eksvälisminister Vuk Jeremić.