NATO peasekretär Jens Stoltenberg esines täna üleskutsega hoiduda uuest võidurelvastumisest, ehkki allianss on hakanud vastuseks Venemaa agressiivsele käitumisele tõstma oma valmidust suurimal määral pärast külma sõja lõppu.
Stoltenberg: me kõik peame hoiduma uuest võidurelvastumisest
18. mai 2016, 18:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa sissetung Ukrainasse ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal on pannud NATO liidrid tegutsema.
Venemaa aga süüdistab NATOt agressiivsuses ja riigi piirile lähenemises. Eelmisel nädalal viidi Rumeenias operatiivvalmidusse Deveselusse rajatud USA maapealne raketitõrjekompleks Aegis. Süsteem töötab NATO kontrolli all ja on esimene osa Ida-Euroopasse kavandatud raketikilbist.
Stoltenberg ütles, et kuigi NATO suurendab õigustatult oma valmidust ja ressursse, on kõigi huvides hoiduda uuest võidurelvastumisest.
NATO eesmärk on hoida avatuna suhtluskanalid Venemaaga, ütles ta, ja rõhutas, et NATO ei otsi vastasseisu.
USA suursaadik NATO juures Douglas Lute ütles enne alliansi välisministrite kahepäevast kohtumist Brüsselis, et kavas on väga kaine arutelu selle üle, kuidas Venemaasse suhtuda.
Venemaa ei ole ettearvatav partner, nagu me pärast külma sõda arvasime, tõdes ta. Ja ehkki meil võibolla ei ole dialoogivalmis partnerit, peame me näitama, et NATO on alati dialoogiks valmis.
NATO peatas 2014. aastal igasuguse praktilise koostöö Venemaaga, kuid jättis alles NATO-Vene nõukogu. Aprillis pidas see oma esimese istungi pärast 2014. aastat.
NATO diplomaatiliste allikate sõnul pooldavad mõned alliansi liikmesriigid nõukogu uut kohtumist enne juulikuist NATO Varssavi tippkohtumist. Kui mitte enamaks, siis vähemasti alliansi hea tahte näitamiseks.
Teised on pigem vastu, sest aprillis ei saavutatud kohtumisega suurt midagi.