Ankara mõistis hukka Iisraeli uurimisraporti, mille kohaselt tegutsesid juudiriigi eriüksuslased mais Türgi abilaevale haarangut korraldades rahvusvaheliste seadustega kooskõlas.
Eriüksuslaste tegevust uurinud Iisraeli raport lisas õli tulle
24. jaanuar 2011, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Intsident leidis aset 31. mail, mil Iisraeli sõjaväelased tapsid mereblokaadi murda üritanud Türgi reisilaeval Mavi Marmara üheksa türklasest aktivisti. Juudiriik kinnitab, et eriüksuslased tegutsesid enesekaitseks ja vastavuses rahvusvaheliste seadustega, vahendas BBC.
Türgi valitsusjuhi Recep Tayyip Erdogani kinnitusel pole 300-leheküljeline nn Turkeli komisjoni raport usaldusväärne, mistõttu puudub sellel ka väärtus. «Kuidas saab sellisel raportil olla mingisugust väärtust või usaldusväärsust, kui (süüdistatav) riik selle ise koostab?» küsis peaminister.
Komisjoni kuulus lisaks endisele Iisraeli ülemkohtunikule Jacob Turkelile veel viis Iisraeli kodanikku ja kaks rahvusvahelist vaatlejat. Kuigi uurimise käigus jagasid selgitusi nii Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, kaitseminister Ehud Barak, armeejuht kindral Gabi Ashkenazi ja mitmed Gazasse teel olnud laeva pardal viibinud inimesed, ei võetud tunnistusi haaranguga otseselt seotud Iisraeli sõjaväelastelt.
Ankara on Iisraeli süüdistanud riiklikus terroris ning nõuab Iisaelilt vabandamist ja kompensatsiooni. Iisrael on sellest keeldunud ja erimeelsuste tõttu on takerdunud ka suhete taastamiseks mõeldud Genfi kõnelused.
ÜRO raportöörid on varem kinnitanud, et neil on tõendeid sellest, et maikuise haarangu käigus panid Iisraeli eriüksused toime tapmisi ning piinasid Gazasse teel olnud Palestiina toetajaid. Ka on ÜRO Iisraelile ette heitnud rahvusvaheliste inimõigus- ja humanitaarseaduste rikkumist ning asjaolu, et Iisraeli mereblokaad oli ebaseaduslik, kuna suletud Gaza-sektoris valitses humanitaarkriis.
Haarang tõi kaasa rahvusvahelise pahameele, mille järel otsustas Iisrael leevendada Gaza blokaadi. Kuigi Iisrael lubab 1,5 miljoni elanikuga Gazasse rohkem toiduaineid, pole riik leevendanud õhu- ja mereblokaadi, mistõttu on seal elavate inimeste liikumine piiratud.
Endiselt kehtib ka ekspordikeeld ning ärilisel eesmärgil ei tohi sisse vedada ehitusmaterjale, millest 2008. aasta detsembris puhkenud lühiajalises sõjas kannatanud piirkond kõige rohkem puudust tunneb.