Kes ikkagi andis käsu Vene sõjalennuki allatulistamiseks? (11)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaadrid Vene Su-24 allatulistamisest. Kui Ankara väitel tulistati lennuk alla vastuseks Türgi õhuruumi tungimisele, siis Venemaa eitab piiri rikkumist.
Kaadrid Vene Su-24 allatulistamisest. Kui Ankara väitel tulistati lennuk alla vastuseks Türgi õhuruumi tungimisele, siis Venemaa eitab piiri rikkumist. Foto: SCANPIX

Kevadel Türgi peaministri kohalt tagasi astunud Ahmet Davutoğlu väitel andis tema käsu, mille alusel tulistati mullu novembris alla Vene sõjalennuk.

Ahmet Davutoğlu. Fotod: SCANPIX
Ahmet Davutoğlu. Fotod: SCANPIX Foto: SCANPIX/REUTERS

«Vastavalt meie riigis kehtivatele tavadele annab peaminister volitused kastuda jõudu kirjalikus direktiivis peastaabile. Ma andsin käsu 10. oktoobril,» selgitas Davutoğlu intervjuus eratelekanalile NTV.

«Volitusi kasutada jõudu ei rakendata üksnes Süüria lennukite, vaid kõigi Türgi õhupiiri rikkumiste puhul,» seisis Davutoğlu sõnul avalduses. Seejuures varem kehtinud käsu järgi tuli alla tulistada kõik Süüriast Türki saabunud Süüria lennukid, st et käsk ei laienenud teiste riikide lennukitele.

Endise peaministri sõnul muudeti 2012. aastast kehtinud käsu sõnastust, kuna Süürias rünnakuid läbi viinud Vene sõjalennukid olid korduvalt rikkunud Türgi õhupiiri. Davutoğlu kinnitusel oli sisse viidud muudatuste eesmärk kaitsta Türgi õhuruumi.

«Pole õige tõstatada küsimusi kaheksa kuud pärast intsidenti,» ütles Davutoğlu ja lisas: «Ma võtaksin sama poliitilise vastutuse isegi siis, kui see oleks juhtunud täna.»

Ankara väitel avasid Türgi F-16 hävitajad 24. novembril tule Venemaa sõjalennuki Su-24 pihta, kuna see tungis Süüriast loata Türgi õhuruumi. Enne allatulistamist hoiatasid türklased Vene piloote viie minuti jooksul kokku kümme korda, millele nood aga kuidagi ei reageerinud. Intsidendis sai surma üks Vene pilootidest ja üks allatulistatuid päästma läinud Vene eriväelane.

Venemaa eitab Ankara väidet, nagu oleks Vene sõjalennuk rikkunud Türgi õhupiiri. Moskva väitel lendas lennuk üksnes Süüria õhuruumis. Vastuseks lennuki allatulistamisele kehtestas Venemaa Türgile majandussanktsioonid.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja tema Vene kolleeg Vladimir Putin.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja tema Vene kolleeg Vladimir Putin. Foto: SCANPIX

Kahe riigi suhted on aga taas normaliseerumas, kuna Türgi on juhtunu eest vabandanud. Seejuures on Türgi meedia rõhutanud, et oma kirjalikus pöördumises ei vabandanud Türgi president mitte Venemaa ees, vaid kannatada saanud Vene lendurite perede ees. Venemaal tõlgendatakse seda aga nii, nagu oleks Recep Tayyip Erdoğan vabandanud Venemaa presidendi Vladimir Putini ees.

Türgi võimude väitel osalesid Vene sõjalennuki allatulistanud kaks Türgi pilooti ka 15. juuli luhtunud riigipöördekatse korraldamises ning nad on võetud vahi alla. Väidetavalt osalesid mõlemad riigipöörde ajal tsiviilsihtmärkide pommitamises.

Eile teatas Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek uudisteagentuur Interfax vahendusel, et otsuse Vene lennuk alla tulistada tegid Türgi piloodid. «Süüria lennukid tulistasid pikka aega alla Türgi lennukeid, seepärast muutsime reegleid Türgi õhuruumi rikkumisel: lennukite allatulistamise otsustamine delegeeriti lenduritele enestele. Lennuki otsustasid alla tulistada lendurid ise,» selgitas Şimşek, kelle sõnul ei teadnud piloodid, et tegu oli Vene lennukiga.

İstanbuli linnapea İbrahim Melih Gökçek oletas aga, et lendurid tulistasid Vene lennuki nimelt alla, et tekitada Ankara ja Moskva vahel kriis. «Olen sajaprotsendiliselt kindel, et need lurjused tahtsid rikkuda ära suhted Venemaaga. Tahtsid meid isoleerida maailmapoliitikast,» selgitas ta.

Kommentaarid (11)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles