Sotsiaalmeedias on viimastel tundidel sagenenud poliitikavaatlejate viited sellele, et Moskva tegevus okupeeritud Krimmis ja sellega seoses vallandatud propagandakampaania võib tähendada Venemaa peatset rünnakut Ukrainale.
Sotsiaalmeedias levib hirm Venemaa peatsest agressioonist Ukrainas (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas kolmapäeval, et hoidis Krimmis ära Ukraina sõjaväeluure plaanitud terroriakti.
Ukraina diversantide grupp tabati ööl vastu 7. augustit (pühapäeva) ja selle käigus hukkus üks FSB töötaja, teatas Vene julgeolekuamet. Ööl vastu esmaspäeva tõrjuti veel kahe diversioonigrupi sissetung, väitis FSB.
Vene president Vladimir Putin süüdistas kolmapäeval Ukrainat terrorismis seoses väidetava katsega tungida Krimmi.
«See on väga murettekitav uudis,» ütles Putin, süüdistades Kiievit «terrorismi praktiseerimises» ja lubades suurendada julgeolekut Krimmis.
«Ja nüüd süüdistab president Putin Ukrainat terrorismis. Selline muster ei tõota head,» kirjutas kolmapäeva õhtul Twitteris Rootsi kauaaegne välisminister Carl Bildt.
Pisut hiljem teatas Putin, et ei näe mõtet osaleda niinimetatud Normandia formaadi kohtumisel, mille vahendusel sõlmiti Ukrainas valitsusvägede ja Vene-meelsete separatistide vahel lahingud lõpetanud Minski lepped. Normandia formaadis osalevad lisaks Venemaale veel ka Ukraina, Saksamaa ja Prantsusmaa ning grupi järgmine kohtumine oli kavas septembri algul G20 riikide tippkohtumise ajal Hiinas.
«Ja nüüd ütleb Venemaa veel, et ei osale Minski formaadi kohtumisel. Selge poliitilis-propagandistlik-militaarne koondumine millekski,» kommenteeris Bildt pisut hiljem.
Venemaa poliitikat kajastava veebiväljaande Intersection: Russia/Europe/World tegevdirektor Anton Barbashin küsib samas: «Putin väitis, et Ukraina läheb üle terrorile. Mis tuleb järgmiseks?»
«On olemas provokatsioon ja samas on paigas Vene invasiooniüksused,» kirjutas Twitteris soomlasest sõjandus- ja julgeolekukommentaator Petri Mäkelä.
Kahtlusi võimalike pingete eskaleerumise kohta väljendas juba esmaspäeval ka USA analüütik ja poliitikavaatleja Paul Globe, kes küsis oma artiklis, kas Putin kasutab olümpiamänge ära uueks agressiooniks oma naabrite vastu.
Kaheksa aastat tagasi 2008. aasta Pekingi olümpiamängude ajal ründas Venemaa Gruusiat. Sündmused, mis viisid Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimiseni, algasid Sotši olümpiamängude lõpuga samal ajal 2014. aasta 23. veebruaril.
Turtšõnov peab Venemaa süüdistusi hübriidsõjaks
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov peab Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) süüdistusi Ukraina luureüksuste väidetavast sabotaažitegevusest Krimmis hübriidsõja elemendiks ning katseks eskaleerida olukorda okupeeritud territooriumil.
«Need FSB provokatiivsed valed on element hübriidsõjas, mida Venemaa peab meie riigi vastu,» tsiteeris julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiteenistus Turtšõnovi sõnu kolmapäeval.
«Sellel FSB hüsteerilisel ja valetaval avaldusel ei ole mingit alust, kuid see on okupantide katse eskaleerida ja halvendada olukorda ajutiselt okupeeritud territooriumil, mis kuulub Ukrainale,» lisas ta.
Turtšõnovi sõnul ei ole okupeeritud Krimmis viimase aasta jooksul kinni võetud ainsatki Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi ohvitseri.