Info Venemaast lähtuva ohu suurenemise kohta oli otsustav tegur selleks, et paigutada Gotlandi saarele planeeritust varem Rootsi relvaüksused, kirjutas täna ajaleht Dagens Nyheter.
Meedia: Gotlandile saadeti väed Venemaast lähtuva ohu tõttu (10)
19. september 2016, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehe teatel on oht ja selle iseloom tunnistatud ülisalajaseks ning seda ei saa valitsuse otsuseta avalikustada, vahendas uudisteportaal The Local.
Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Micael Bydén ja kaitseminister Peter Hultqvist on alates suvest rääkinud riigi julgeolekuolukorra halvenemisest. Armee teatas üksuste valmisoleku välkkontrollide alustamisest ning saatis 150-mehelise üksuse riigi keskosast Skövdest Gotlandile õppustele.
Eelmisel kolmapäeval andis relvajõudude ülemjuhataja korralduse üksusel jääda saarele. Sellega toodi varasemaks senine otsus paigutada relvajõud strateegilise asukohaga Gotlandile alates 2017. aasta lõpust.
«Luurepildis on midagi juhtunud, kuid rahvas ei tea, mis täpselt. Kuid me näeme selle tagajärgi. Sõjaväeüksuse kiire paigutamine Gotlandile on erandlik,» ütles luureanalüüsi professor Wilhelm Agrell ajalehele.
Rootsi kaitsejõudude pressiesindaja Jesper Tengroth eitas, nagu olnuks otsuse taga väed Gotlandile jätta mingi konkreetne sündmus. «Pigem on selle taga aja jooksul halvenenud olukord meie ümbruses. Mis puutub Dagens Nyheteri infosse, siis oma luuretööd me ei kommenteeri,» ütles Tengroth uudisteagentuurile TT.
Opositsiooniline kaitsepoliitika kõneisik Hans Wallmark ütles, et kuigi valitsus ei ole teda Venemaast lähtuva ohu kasvust teavitanud, ei tulnud ajalehes avaldatud info talle üllatusena. «See näitab julgeolekupildi pidevat halvenemist Läänemere ümbruses,» ütles Wallmark TT-le.
Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Gotlandil ehk Ojamaal 2005. aastal ning valitsus otsustas selle eelmise aasta märtsis taastada.