Täna Eesti aja järgi kell 12 kuulutatakse Norra pealinnas Oslos välja Nobeli rahupreemia võitja.
Kes võidab täna Nobeli rahupreemia?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võitja ennustamine on kurikuulsalt keeruline, sest seda ümbritseb saladuseloor. Kandidaate on ametlikult saladuses hoitud juba 50 aastat, kuid kandidaatide väljapakkujad - tavaliselt parlamendiliikmed, ülikooliprofessorid ja endised Nobeli rahupreemia laureaadid - avalikustavad tihtipeale, kelle nad auhinnale kandideerima nimetanud on.
Sellel aastal kandideerib rahupreemiale rekordiline 376 kandidaati, neist 228 on inimesed ja 148 organisatsioonid. Räägitakse, et nominendid varieeruvad Afganistani jalgratturite föderatsiooni naisvõistkonnast USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpini.
Kõige tõenäolisemateks võitjateks peetakse:
Svetlana Gannuškina
Prominentne Vene inimõiguste aktivisti Gannuškina Kodanikuabikomitee pakub õigusabi, toetus ja haridust migrantidele ning põgenikele. Tema organisatsiooni andmetel on nad 1990. aastast alates abi pakkunud rohkem kui 50 000 inimesele.
Iraani tuumaleppe läbirääkijad
Diplomaadid - peamiselt USA välisminister John Kerry ja tema Iraani ja ELi ametikaaslased Mohammad Javad Zarif ning Federica Mogherini - kellel õnnestus 2015. aasta juulis jõuda Iraani tuumaleppeni. Arvestades leppe jätkuvat progressi ja Iraani sanktsioonide lõppu, võib Nobeli komitee otsustada leppe nimel tööd teinuid autasustada.
Sellele võib aga takistuseks saada Iraani ja Ühendriikide seotus Süüria sõjaga.
Colombia rahulepe
Lepingut, mis lõpetaks 52 aasta pikkuse kodusõja Colombias, oleks raske olnud Nobeli komiteel ignoreerida. Neil on pikk tava rahuprotsesse tunnustada, selle näideteks on Põhja-Iirimaa, Iisrael-Palestiina ja Vietnam. Colombia rahuleppele ja võimalusele, et president Juan Manuel Santos ning FARCi mässuliste juht Rodrigo Londono saavad Nobeli rahupreemia, tõmbas pidurid peale rahvusvahelist üldsust šokeerinud referendumitulemus, mis leppe mõneprotsendilise enamusega keelustas.
Süüria Valged Kiivrid
Süüria Tsiviilkaitse, kelle tunnuseks on nende valged kiivrid, ruttavad pommirünnakute alla sattunud paikadesse, et majarusudest inimesi välja aidata, tihti riskides ise rünnakute ohvriks sattumisega.
Grupp, mis koosneb peaaegu 3000 inimesest - õpetajatest, tudengitest, talunikest ja teistest vabatahtlikest - on hinnanguliselt päästnud kümneid tuhandeid inimesi. Nende motoks on, et elu päästmine on inimlikkuse päästmine. Kuigi nad töötavad mässuliste kontrolli all olevatel aladelt väidavad Valged Kiivrid kindlameelselt, et on neutraalsed.
