Hetkel, kui tulistaja avas Ankaras tule Venemaa suursaadiku Andreri Karlovi pihta, viibis sündmuskohal ka agentuuri Associated Press fotograaf Burhan Ozbilici. Ta oli tunnistajaks kogu järgnevale kaosele.
Pealtnägija Türgist: Vene saadiku tulistaja nägi välja nagu ihukaitsja või sõber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sündmus oli küllaltki tavapärane – Venemaast tehtud fotode näituse avamine,» meenutab Ozbilici. «Nii et kui üks mees tõmbas lava peal relva välja, olin ma jahmunud. Mõtlesin, et see on mingi etteaste,» räägib ta.
Selle asemel sattus ta tunnistajaks külmaverelisele tapmisele. Kunstigalerii akustika võimendas laskude kõla veelgi. Inimesed karjusid, peitsid end sammaste taha või heitsid laudade alla pikali. «Olin hirmul ja segaduses, kuid leidsin seina taga osaliselt katet ning tegin oma tööd – võtsin pilte,» ütleb fotograaf.
Näitusele sattus Ozbilici lihtsalt puhta juhuse tahtel – see jäi talle koduteel mugavalt ette. Kohale jõudes olid ametlikud kõned juba alanud. «Kui Vene saadik Andrei Karlov alustas oma pöördumist, liikusin pildistamise jaoks talle lähemale. Mõtlesin, et neid fotosid saaks kasutada Vene-Türgi suhetest rääkivate lugude juures,» räägib türklane.
Fotograaf ütleb, et Karlov kõneles pehmelt ning nagu talle näis – armastava tooniga oma kodumaa suhtes. Vahepeal pidas venelane pause, et tõlk jõuaks kõik öeldu türgi keelde ümber panna. «Mäletan, et mõtlesin: ta on nii rahulik ja alandlik,» ütleb Ozbilici.
Seejärel kõlasid üksteise järel lasud ja puhkes paanika. Suursaadik lebas maas, kuid verd polnud näha – Ozbilici oletas, et teda tulistati selga. Võttis aega mitu sekundit, enne kui türklaseni jõudis tõdemus: tema silme ees on surnud inimene.
Fotograaf liikus eemale, sellal kui hiljem politseinik Mevlut Mert Altintasena tuvastatud ründaja rahva suunas oma relvaga vehkis. «Alguses ei mõistnud ma, mis võis teda motiveerida. Arvasin, et ta võib olla võitleja Tšetšeeniast. Kuid hiljem ütlesid inimesed, et ta hõikus Süüria linna Aleppo kohta,» mäletab Ozbilic. Samuti hüüdis ta «Allahu akbar!» – kuid ründaja ülejäänud araabiakeelsest jutust türklane aru ei saanud.
«Sel hetkel ma mõtlesin: ma olen siin. Isegi kui ma saan pihta, haavata või surma, olen ma ajakirjanik. Pean tegema oma tööd. Võiksin joosta ära ilma ühtegi fotot tegemata. Aga mul poleks siis hiljem mingit vastust, kui inimesed küsiksid mult: miks sa ei teinud pilte?»,» jutustab Ozbilici. Ühtlasi mõtles ta kõigile sõpradele ja kolleegidele, kes konfliktipiirkondades oma tööd tehes on aastate jooksul surma saanud.
Rahunedes pani Ozbilici tähele: ühelt poolt on ründaja küll vihane, kuid teisalt jällegi hämmastava enesekontrolliga. Ta karjus, et kõik hoiaksid eemale. Selle aja peale käskisid turvamehed kõigil saalist lahkuda.
Peagi saabusid kiirabi ning soomusautod ning algas politseioperatsioon. Ründaja hukkus tulevahetuse käigus.
«Kui jõudsin tagasi kontorisse pilte toimetama, sain ma šoki: nägin, et tulistaja seisis kõne ajal otse saadiku selja taga. Nagu sõber või ihukaitsja,» räägib fotograaf.
Vaata allpoolasuvast videost hetke, kui Mevlut Mert Altintas Vene suursaadiku pihta tule avab. Galeriis olevate fotode autoriks on Burhan Ozbilici.