Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lõuna-Sudaan sureb nälga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Lõuna-Sudaanis elav Abuk Garang oma seitsmekuuse pojaga. | FOTO: STR/AP/Scanpix

Kui Matthew Yawʼ kasuvend jaanuaris nälga suri, mattis pere ta okstest ja plastjäätmetest ehitatud hüti kõrvale liiva kaevatud hauda. Sellega oli Lõuna-Sudaani kriis nõudnud järjekordse ohvri.

Lõuna-Sudaani näljahäda ei ole tekkinud põuast või üleujutusest. Selle põhjustasid inimesed ja nende konfliktid, mis hävitasid Yawʼ-suguste põllumeeste leivateenimisvõimalused. Peale selle takistavad sõdivad pooled abi jõudmist nälgijateni.

Veebruaris kuulutas ÜRO Mayenditi ja selle naabruses asuva Leeri maakondades ametlikult välja näljahäda, mis tähendab, et enam kui 30 protsenti sealsest elanikkonnast kannatab tõsise alatoitumuse all ja iga 10 000 inimese kohta sureb kaks täiskasvanut või neli last iga päev nälga.

Selle teate peale pidanuks piirkonnale osutatav abi mitmekordistuma, vahendab Washington Post. Selle asemel käskis Lõuna-Sudaani valitsus heategevustöölistel lahkuda, sest sõjategevust intensiivistati.

Yaw’ ja tema naabrite menüüsse kuuluvad nüüd enamasti vaid vesiroosid. Vahel harva õnnestub neil kodulähedasest jõest püüda mõni kala. Üksikud Mayenditi pääsenud humanitaartöötajad leidsid eest kidurad poolpaljad inimesed – viimase rünnaku ajal olid nende riided ära põletatud.

«Kui sulle antakse kolmeks kuuks ühe kuu jagu toitu, siis tuleb nälgida,» sõnas kepile toetuv 37-aastane Yaw Washington Postile. Läinud aastal purustas kuul ta pahkluu.

Nälginud laps. Foto: TONY KARUMBA/AFP/Scanpix

Konflikti pooled, eriti valitsusväed (SPLA), piiravad humanitaarabi jõudmist abivajajateni, sest neid süüdistatakse opositsioonivõitlejate toetamises. Läinud aastal varastasid valitsusväed Lõuna-Sudaani pealinnas Jubas asuvast laost enam kui 4000 tonni toitu, millest oleks pidanud umbes 220 000 inimesele kuuks ajaks.

Mayenditis on ette tulnud ka olukordi, kus ÜRO lennukitelt visatud toidupakid ei jõua kõige suuremat puudust kannatavate küladeni, vaid sõdurid viivad selle endaga kaasa. Al-Jazeeras kirjutatakse, et osa heategevustöötajaid arvab, et valitsus piirab meelega abi jõudmist hädalisteni, kelle seas on ka naised ja lapsed, sest näeb neis vaenlasi, kelle hulka tuleb vähendada.

ÜRO teatel lükkavad Lõuna-Sudaani valitsusametnikud ja mässuliste juhid iga kuu tagasi umbes 80 taotlust, kus pakutakse abivajajatele toimetada hädavajalikku toitu ja ravimeid. Mõnikord keelatakse ligipääs tervetele linnadele. Hiljuti hämmastas Lõuna-Sudaani valitsus abiühendusi teatega, et kaalub mõtet kehtestada igale riiki siseneda soovivale abitöötajale 10 000 dollari suurune maks.

Lõuna-Sudaani valitsuse teatel ei üritata abistamist mitte kuidagi takistada. Nende sõnul on riigi vilets majandusolukord pannud osa sõdureid omavolitsema.

«Hämmastav, et riigis, kus esimest korda viie aasta jooksul on välja kuulutatud näljahäda, ei kuule me selle valitsuselt peaaegu midagi,» sõnas ÜRO Lõuna-Sudaani esindaja David Shearer al-Jazeerale.

Abitöötajad jäävad Lõuna-Sudaanis tihti ka kahe tule vahele. Humanitaartöötajate julgeolekuandmebaasi info järgi rünnati neid 2015. aastal 31 korda. Mullust statistikat pole veel avaldatud. Sõja jooksul on tapetud 79 humanitaartöötajat, kuus neist tapeti läinud kuu lõpus.

Piirkonna ainus haigla asub Leeris ning seda on kahe aasta jooksul rüüstatud neli korda. Kurjategijad on kaasa viinud ravimeid, tehnikat ja kütust. Möödunud aastal oli abiühendus Piirideta Arstid sunnitud haigla sulgema. Kinnipandud asutuse asemel saadeti Mayenditi väiksemad ja kehvema varustusega meedikute üksused.

Neil üksustel pole aga vahendeid isegi kõige tavalisemate haiguste raviks. 50-aastane Dabluali külaelanik Nyatuai Dem kannatas juba enam kui nädala kõhulahtisuse käes, sest tal polnud muud süüa kui vesiroose. Mingisugust ravi ta ei saanud. Pere üritas naise vaevusi leevendada, mässides talle riidetüki kõvasti ümber kõhu.

Puhta vee puudus ja halb sanitaarolukord on sealsetes piirkondades põhjustanud  koolerapuhangu, samuti saab tsiviilelanikke hukka ägenenud konfliktis.

Lõuna-Sudaanis põgenikekriis on üks kiiremini ägenevaid kriise kogu maailmas. Riigist on põgenenud 1,6 miljonit elanikku, sisepagulasi on ligikaudu kaks miljonit.

Yaw on aga üks 80 000st Mayenditi jääda otsustanud lõunasudaanlasest. Purustatud pahkluu teeb igal sammul valu ja ta pole kindel, kas ta teekonna põgenikelaagrisse üldse üle elaks.

Viimane suurem konflikt mässuliste ja valitsusvägede vahel toimus Lõuna-Sudaani suuruselt teises linnas Waus. Surma sai ka tsiviilelanikke ja vähemalt 2000 inimest otsis varju kohalikust katoliku kirikust, kirjeldas AFP-le olukorda sealne preester Moses Peter.

Wau asub võimuvõitluse keskmes, linn ise on küll valitsuse kontrolli all, kuid sõjaväelased tapavad tihti tsiviilelanikke ja rüüstavad nende kodusid, tuues ettekäändeks nende poolehoiu mässulistele.

41-aastane Wau elanik Tibur Erynio sõnas al-Jazeerale, et nüüdseks on surma saanud 18 tema naabrit. Enamik neist kuulub mõnda rahvusvähemusse. «Näha on vaid kiriku või ÜRO laagri poole jooksjaid,» ütles ta.

2011. aastal iseseisvunud Lõuna-Sudaanis tekkisid pinged presidendi ja asepresidendi vahelise võimuvõitluse tõttu. Dinkade hõimu hulka kuuluv riigipea Salva Kiir väitis, et nuerist asepresident Riek Machar plaanitseb riigipööret, 2013. aastaks arenesid pinged kodusõjaks ning Machar pidi lõpuks riigist põgenema.

Läinud aasta aprillis loodeti saavutatud rahuleppega konflikt lõpetada, kuid juba juulis puhkesid taas rahutused.

Reutersile lekitatud kirjas kirjeldas endine Lõuna-Sudaani armee kindral Thomas Cirillo Swaka, kuidas sõjaväelast vägistavad ja tapavad naisi. Üle riigi hajutatud salavanglates kuuluvat piinamine igapäeva juurde.

Swaka sõnul on valitsus andnud välja mitu määrust, mille eesmärk on naftarikkad alad inimestest puhastada. Osa neist asub nueri hõimuala keskel. Seesuguste otsuste läbisurumiseks palkab valitsus süsteemselt dinkasid.

Oma hütist näeb Yaw põldu, kus ta kunagi kasvatas maisi. «Olime tõesti võimelised iseseisvalt maad harima. Me ei vajanud mingit abi,» sõnas ta al-Jazeerale kepiga põldude poole osutades. «Nüüd pole muud teha kui järgmist annetust oodata.»

Tagasi üles