EL peab lappima Brexitiga kaasnevat eelarveauku

Euroopa Liidu eelarvevolinik Günther Oettinger üleeile Brüsselis ühenduse 2018. aasta eelarvekava esitledes. Foto: THIERRY CHARLIER/AFP/SCANPIX

Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust tähendab, et praegune ELi finantsraamistik aastateks 2014–2020 on viimane n-ö normaalne ühenduse pikaajaline eelarve. Ühe suurema netomaksja lahkumisega kaasneb küsimus, mis saab eelarvest edaspidi: kas büdžett kahaneb või peavad liitu jäävad liikmesriigid hakkama rohkem maksma või tehakse mõlemat korraga.

Plaani järgi peaks Ühendkuningriik EList lahkuma 2019. aasta kevadel, kui lõpeb ettenähtud kaheaastane läbirääkimisperiood. ELi ühe suurema netomaksja, ühisesse eelarvesse kümmekond protsenti panustava riigi lahkumine mõjutab ka eelarvet, kuna muutub kogu senine eelarvedünaamika.

Juba praegu käib arutelu aastateks 2021–2027 mõeldud ELi pikaajalise eelarve üle. Kuid Ühendkuningriigi plaanitud lahkumine 2019. aastal tähendaks, et ülejäänud ELi liikmesriikidel tuleks muuta ka 2020. aasta lõpuni kehtivat pikaajalist eelarvet, mis pole lihtne ülesanne.