Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Türgi ostab Venemaalt S-400 õhutõrjesüsteeme

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
S-400 Punasel väljakul. | FOTO: NATALIA KOLESNIKOVA/AFP/Scanpix

Türgi allkirjastas Venemaaga kokkuleppe õhutõrjesüsteemi S-400 ostmiseks.

Tegemist on Türgi esimese suure relvahankega Venemaalt.

«Allkirjastasime kokkuleppe Venemaalt S-400 süsteemide ostmiseks. Minu teada on tehtud ka esimene makse,» ütles president Recep Tayyip Erdoğan mitmes Türgi ajalehes avaldatud uudises.

«Venemaa president Vladimir Putin ja mina oleme selles küsimuses väga meelekindlad,» lausus Erdoğan ajakirjanikele.

Erdoğani sõnul annab Venemaa Türgile relvaostuks krediiti. Tehingu üksikasju pole avaldatud. Lepingu allkirjastamist kinnitas ka Putini sõjalis-tehnilise koostöö nõunik Vladimir Kožin.

S-400 ost tekitab NATO liitlastes muret Türgi ja ülejäänud alliansi riikide sõjatehnika ühilduvusest. USA kaitseministeeriumi sõnul on üldiselt hea idee, kui NATO riigid ostavad üksteisega sobituvat sõjatehnikat.

NATO ametnik ütles AFPle, et relvastuse ühilduvus on ühismissioonide seisukohast alliansile eluline. «Mitte ükski NATO liitlane ei kasuta praegu S-400,» lausus ta. Allikas rõhutas, et NAT-t pole mis tahes ostu üksikasjadest teavitatud.

Türgil on alliansis Ameerika Ühendriikide järel suuruselt teine tegevvägi.

Erdoğani sõnul lähtub Türgi relvaostudes omaenda kaitsevajadusest. «Langetame otsuseid oma iseseisvusest ise. Meil lasub kohustus rakendada turvalisus- ja julgeolekumeetmeid enda riigi kaitseks,» lisas ta.

Lepingu allkirjastamine ei tähenda, et S-400 jõuab Türgini peatselt. Vene relvajõududes on nõudlus S-400 järgi suur ning seda tahavad ka Venemaa suurimad kliendid nagu Hiina ja India.

Mõnede analüütikute hinnangul tahab Türgi saata ostuleppega lääneriikidele sõnumit Ankara-Moskva kaitsekoostööst, mida peetakse sama oluliseks kui raketisüsteemi kohalejõudmist. Lisaks toovad analüütikud esile, et Türgi otsustas tunamullu tühistada 2,8 miljardi euro suuruse leppe Hiinaga, kellega taheti ehitada Türgi esimene raketitõrjesüsteem.

Tagasi üles