Birma de facto Aung San Suu Kyi ütles täna üleriigilises pöördumises, et Birma on valmis tagasi võtma osa sõjaväe vägivalla eest pagenud moslemeid vastavalt 1990. aastatel Bangladeshiga kokku lepitud protsessile.
Rahupreemiaga pärjatud Birma liider lubas osa rohingja põgenikest tagasi võtta (1)
19. september 2017, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli rahupreemia laureaadist Suu Kyi presidendiks saamist takistas põhiseaduse lõik, mille järgi ei saa presidendiks valida isikut, kelle perekonnaliikmete seas on välismaalasi. Kuna Suu Kyi kahel lapsel on Briti kodakondsus, tuli tal piirduda tema jaoks loodud riiginõuniku ametikohaga. Nobeli rahupreemia sai kunagine dissident 1991. aastal võitluse eest demokraatia nimel riigis.
«Oleme valmis alustama tõendamisprotsessi millal iganes,» ütles Suu Kyi, viidates vägivalla eest põgenenutele, pakkumata seejuures kõigile pagulastele võimalust naasta.
Birma liidri sõnul ei karda ta rohingjade kriisi rahvusvahelist kontrolli. Ta lubas õiguste rikkujad vastutusele võtta ja osa sõjaväeoperatsioonide eest pagenud moslemeid tagasi võtta.
«Need, kes kvalifitseeruvad põgenikeks, võetakse tagasi ilma probleemideta ning neile tagatakse julgeolek ja juurdepääs humanitaarabile,» märkis ta pooletunnises telepöördumises.
Seni pole selge, kui paljud rohingjad naasmisele kvalifitseeruvad. Birma valitsus on varem öelnud, et ei võta tagasi terrorisidemetega moslemeid, ning väitnud, et osa rohingjasid on põgenedes ise oma külad põlema pannud.
Suu Kyi kinnitas, et tunneb sügavalt kaasa kõigi Arakani konfliktist puudutatud inimeste kannatustele.
Kriitikute sõnul pole Suu Kyi inimõigusprobleemi lahendamiseks riigis suurt midagi ära teinud ning tal on sealsete kindralite üle vähe võimu. Kindralid aga kontrollivad sõjaväge.
Amnesty International nimetas Suu Kyi kõnet seguks ebatõdedest ja ohvrite süüdistamisest. Inimõigusorganisatsiooni sõnul peidavad Suu Kyi ja tema valitsus lahvatanud vägivalla suhtes pea liiva alla.
ÜRO inimõiguste uurijad ütlesid täna, et vajavad Birma kriisi uurimiseks täielikku ja takistamatut juurdepääsu ning kutsusid uurimisest keeldunud valitsust ümber mõtlema.
«Meil on oluline näha väidetavate rikkumiste toimumispaiku oma silmaga,» ütles ÜRO faktide kogumise missiooni juht Marzuki Darusman ÜRO inimõiguste nõukogus. «Birmas on tegemist tõsise humanitaarkriisiga, mis nõuab kiiret tähelepanu.»
Birma relvajõudude väitel seab nende puhastusoperatsioon Arakani osariigis eesmärgiks juurida välja rohingja mässulised, kes 25. augustil politseiposte ründasid.
Eskaleerunud vägivald piirialadel on põhjustanud enam kui 400 000 rohingja põgenemise Bangladeshi, kus nad on rääkinud, kuidas sõdurid tapavad tsiviilisikuid ja põletavad maha terveid külasid.
ÜRO juhtide hinnangul on sel tegevusel kõik etnilise puhastuse tunnused. Riigita rohingjad on aastaid pidanud kannatama tagakiusamise ja vägivalla käes ning nende staatus on pikka aega olnud Birmas plahvatusohtlik teema.
Paljud budistliku enamusega Birmas näevad neis sissetungijaid Bangladeshist ja keelduvad tunnistamast rohingja rahvuse olemasolu, öeldes, et tegemist on bengalitega.