Läti president esitas seimile ultimaatumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Läti rahvaesindajad ei suuda 31. märtsiks vastu võtta põhiseadusemuudatust, mis annaks valijaile õiguse parlament laiali saata, algatab president Valdis Zatlers seimi laialisaatmiseks referendumi.
President ütles BNSi teatel ajakirjanikele, et teisipäeva õhtul Riia vanalinnas puhkenud mürgli põhjustas kiiresti kasvanud rahulolematus riigivõimuga. «Ministrite kabinet ja parlament on kaotanud kontakti oma valijatega,» ütles ta.
Presidendi arvates saab rahva usaldust tagasi võita üksnes tööga ja seetõttu luges ta üles hulga ülesandeid, mis rahvaesindajatel ja valitsusel lähimal ajal täita tuleb.
Lisaks põhiseadusemuudatusele, mis annaks valijaile õiguse parlament laiali saata, peab seim Zatlersi sõnul kiires korras tegema muudatused valimisseadusesse, et kaotada poliitikute õigus parlamenti valituna parteid vahetada.
Kolmanda tähtsa ülesandena näeb Zatlers komitee moodustamist, mis kontrolliks majanduse arengu- ja taastamisplaani täitmist ning rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt saadud laenu kasutamist.
Riigipea arvates aitaks see suurendada rahva usaldust ja võimaldaks analüüsida käimasolevat protsessi ja töötada välja uusi ettepanekuid. «Alles siis, kui need tööd on tehtud, rahuneb rahvas maha,» ütles Zatlers.
Ühtlasi kutsus president peaminister Ivars Godmanist üles tegema valitsusremonti, et sünniks nn leppimisvalitsus. «Peaminister peab kiiresti, nädala või kahe jooksul, pakkuma välja selge mudeli valitsuse rekonstrueerimiseks,» rõhutas Zatlers.
«Ma tahan näha ministrit, kes on omal alal kompetentne, kes oskab võõrkeeli ja suudab edukalt läbi viia avaliku halduse reformi, aga ka esindada Lätit Euroopa institutsioonides,» sõnas ta.
«Kui valitsus selle ülesandega toime ei tule, peab hakkama tõsiselt mõtlema valitsuskoalitsiooni laiendamisele. Rahvusliku leppimise valitsuseks, millel oleks rahva suurem usaldus ja mis annaks kindlustunde, et majanduse taastamise plaani raames alustatud keeruline protsess viiakse tõepoolest lõpule,» lisas Zatlers.
Läti politseil on alust arvata, et rahutused olid plaanitud. Riigipolitsei ülem Aldis Lieljuksis toonitas eile, et inimesed valmistusid märatsemiseks, sest kinnipeetutelt konfiskeeriti süütepudeleid, kuullaagreid, lõhkeainet, värvipakke ja mune.
Uudisteagentuuri LETA teatel põhjustasid huligaanid seimihoonele kahju 19 000 lati ehk 420 000 krooni ulatuses. Enamik summast kulus mäkerdatud parlamendimaja fassaadi puhastusele ning purustatud akende asendamisele.
Presidendi arvates peavad rahutuste eest vastutuse võtma nii siseministeerium kui ka suurmiitingu korraldajad. «Kui meediaruumis ja internetis levisid üleskutsed vägivallale, siis oleksid pidanud miitingu korraldajad ja siseministeerium selle ärahoidmiseks tihedat koostööd tegema. Vastutus lasub mõlemal,» märkis ta.
Arvamused
Sven Mikser
riigikogu liige, SDE
Esmalt tuleb Riia sündmuste puhul tõmmata eraldusjoon 10 000-pealise rahumeelse meeleavalduse ja õhtuse märatsemise vahele.
Aga tuleb tunnistada – poliitiline olukord on Lätis tõsine. Kindlasti on üks osa sellest majanduskriisil ja nende meetmetega seonduv, mille rakendamist eeldab IMFi abipakett, aga probleem tundub olema märksa tõsisem ja fundamentaalsem.
Lätis on tõsine ühiskondlik usalduskriis valitsuse, parlamendi ja poliitilise eliidi suhtes. See on kindlasti asi, mida president, valitsus ja parlament pikalt ignoreerida ei saa. Eestis ei ole ka parlament just kõige populaarsem avalik institutsioon, aga Lätis on toetus veel väiksem.
Meil ei ole olukord kindlasti nii hull kui Lätis, kuid midagi hõisata ka ei ole, kui vaadata majanduse olukorda. Aga kui majandus kõrvale jätta, siis poliitilist usalduskriisi meil sellisel määral ei ole.
Mailis Reps
riigikogu liige, Keskerakond
Lätlaste olukord võrreldes meiega on kindlasti kehvem, sest nad võtavad finantskriisi kõige halvemini vastu ja on langemas kõige sügavamale. Aga kui meie peaminister teatas veel hiljuti, et ärge paanitsege, siis Lätis räägiti juba aasta eest avalikult pressikonverentsidel, et seis on nutune.
Meil on retoorika olnud kohati isegi vastupidine, et kui oleks tarvis juba muretseda, siis me seda veel ei tee.
Aga üleeile Riias toimunu oli vähemalt algusfaasis igati normaalne. Tegemist oli rahva protestiga majanduskriisi vastu ning kokku tulnud inimesed tahtsid avaldada protesti eelkõige selle suhtes, et valitsus ja parlament ei ole tavalise inimese elu parandamiseks piisavalt abinõusid ette võtnud. Ikka arvatakse sellisel hetkel, et poliitikud hoolivad vaid enda heaolust.