Täna Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu riikide välisministrid väljendasid küll toetust Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemisele, kuid vangide vastuvõtmises ühisele seisukohale ei jõudnud.
Euroliit Guantánamo vangide vastuvõtmises kokkuleppele ei jõudnud
26. jaanuar 2009, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See pole lihtne küsimus ja iga riik peab ise otsuse langetama,» ütles euroliidu eesistujamaa Tšehhi Vabariigi välisminister Karel Schwarzenberg, vahendas AFP.
Portugali peaminister Luis Amado, kes ühena vähestest on avaldanud valmisolekut terrorisõja vange vastu võtta, ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et Euroopa riigid peaksid USAga vangilaagri sulgemise osas tegema suuremat koostööd.
Amado sõnul on kuni seitse riiki valmis paigutama osa Guantánamo vangidest enda riigi territooriumil asuvatesse kinnipidamisasutustesse või pakkuda neile asüüli. BBC teatel võivad lisaks Portugalile võtta kinnipeetavad vastu ka Saksamaa, Rootsi, Iirimaa, Soome. Euroliitu mitte kuuluv Albaania on samuti avaldanud valmisolekut pakkuda põgenikele asüüli.
Hiljuti USA presidendi ametisse vannutatud Barack Obama on lubanud Kuuba saarel USA territooriumil asuva vangla aasta jooksul sulgeda, mis on osa tema katsetest parandada Ameerika Ühendriikide mainet maailmas.
Guantánamos on umbes 255 kinnipeetavat, kuid lisaks neile veel 60 isikut, kes on küll formaalselt vabastatud, kuid keda kardetakse kodumaale tagasi saata, sest neid võib oodata ees tagakiusamine või vangistus. Kõige rohkem puudutab see Hiinas iseseisva islamiriigi moodustamise nimel võitlevaid islamisusulisi uiguure ning Liibüa, Usbekistani ja Alžeeria päritolu kinnipeetavaid.
Seega peab EL arvestama ka võimaliku põgenikeküsimusega, sest osa Guantánamo kinnipeetavatest saavad põgenikustaatuse ja võivad paluda asüüli.
«Kui nende [kinnipeetavate] seas on isikuid, kelle üle pole USAs kohut mõistetud ja nad saavad põgenikustaatuse, tuleb iga juhtumit vaadelda eraldi,» ütles Soome välisminister Alexander Stubb, kelle sõnul ei saa jätta kõrvale humanitaarkaalutlusi, kui mõnd vangi ähvardab kodumaal tagakiusamine. Tema sõnul peaks euroliit sellisel juhul võtma vastutuse.
«See on Ameerika probleem ja nad peavad selle ise lahendama, kuid me oleme valmis vajadusel aitama,» ütles Euroopa Komisjoni välis- ja julgeolekujuht Javier Solana, kes enne kohtumist avaldas lootust, et 27 liikmesriiki suudavad omavahel kokkuleppele jõuda, vahendas BBC News.
Juba ülemöödunud sajandi lõpus rajati Kuubale kuuluvasse Guantánamosse USA mereväebaas, mis 2002. aastal kujundati ümber kinnipidamisasutuseks, kus hoitakse kinni terrorismivastases sõjas vangistatud mehi.
Suurem osa terrorismikahtlusega kinnipeetavaid on pärit Lähis-Idas ja Aasias asuvatest riikidest. Enamiku üle neist pole kohut mõistetud, sest vangilaagris ei kehti üldtunnustatud rahvusvahelised normid ja USA seadused.
Guantánamo on saanud kurikuulsaks kinnipidamisasutuseks oma radikaalsete ülekuulamistehnikate ja piinamise poolest.
ÜRO ja mitmed inimõigusorganisatsioonid on nõudnud aastaid vangla kohest sulgemist, sest nende hinnangul ei vasta kinnipidamisasutus Genfi konventsioonile, mis sätestab muuhulgas ka sõjavangide kohtlemise tingimused.
Guantánamo pooldajad väidavad, et äärmusrühmituse Taleban võitlejad ei kuulu tavaliste sõjavangide hulka ning neid nimetatakse isikuteks, keda hoitakse kinni info saamise eesmärgil (detained persons). Rahvusvahelistes suhetes selline termin aga puudub, mis annab USA-le võimaluse neid inimesi aastaid ilma süüdistust esitamata kinni hoida.