Läti uue valitsuse koalitsioonilepe ei pisenda Venemaa tähtsust riigi välispoliitikas, ent Lätil on ka teisi tähtsaid välispartnereid, ütles välisminister Maris Riekstinš.
Venemaa tähtsus Läti välispoliitikas ei ole vähenenud
21. märts 2009, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue valitsusdeklaratsiooni kohaselt arendab Läti suhetes Venemaaga võimalusi, mida pakub kahepoolne valitsustevaheline komisjon, ühtsus Euroopa Liiduga kindlustatakse edasistel kõnelustel uue partnerlus- ja koostööleppe sõlmimiseks.
Küsimusele, kas Venemaa roll Läti välispoliitikas on vähenenud, vastas Riekstinš, et valitsusdeklaratsiooni välispoliitika osa on napisõnaline ning see ei ole õige koht, kirjeldamaks detailselt küsimusi, mis kõiki regioone puudutavad. Ta osutas samas, et «Venemaale on ette nähtud eriline roll».
«Meie suhteid Venemaaga mõjutavad erinevad formaadid nii ELi kui NATO kontekstis ning see protsess on kindlasti kahepoolne. Selles mõttes pole midagi muutunud. Me ei ole vähendanud Venemaa tähtsust Läti välispoliitika jaoks, ent tuleb tunnistada, et meil on teisi tähtsaid välispoliitilisi partnereid - nii lähinaabruses, ELis kui ka mere taga - USA on meie strateegiline partner,» osutas Riekstinš.
Küsimusele, kas ta on nõus Lätis resideeriva Vene suursaadiku Aleksandr Vešnjakoviga, kelle hinnangul avaldas Läti presidendi Valdis Zatlersi võimalikule Moskva-visiidile mõju augustisõda Gruusias, vastas minister, et tema arvates on tegemist ettekäändega. Minister kinnitas, et Läti seisukoht pole muutunud.
«See, mis juhtus eelmisel sügisel ja Venemaa edasine tegevus, tähendavad rahvusvahelise õiguse rikkumist... Läti ei ole kohustatud seda vaikivas nõusolekus aktsepteerima. Läti kui väikeriigi jaoks on järjekindlus rahvusvahelise õiguse rakendamisel välispoliitika võtmeprintsiibiks. Seetõttu on meie kohuseks võtta sõna, kui neid põhimõtteid eiratakse,» rõhutas Riekstinš.
«Kui keegi Moskvas soovib kasutada seda argumendina kahe riigipea kohtumist vastustades, siis võime selle ära kuulata, ent me leiame, et eriti naaberriigid peaksid üritama mis tahes küsimusi arutada,» osutas diplomaat.
Vene suursaadik Lätis Aleksandr Vešnjakov ütles hiljuti, et Läti presidendi kavandatud visiit Moskvasse jäi eelmisel aastal ära Läti suhtumise tõttu Vene-Gruusia sõjalisse konflikti.