/nginx/o/2012/11/10/1424102t1h4905.jpg)
USA president Barack Obama tegi eile oma esimese suurema valimisjärgse poliitilise pöördumise, milles keskendus majandusprobleemidele, võla vähendamisele ja kutsus sellega seoses taas üles jõukamate ameeriklaste maksukoormuse suurendamisele.
Obama kutsus üles suurendama jõukamate ameeriklaste makse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama võttis sõna aeguvate maksusoodustuste, võimaliku eelarvekulude automaatse vähendamise ja eelarvepuudujäägi vähendamise teemal. President kutsus lühikeses telepöördumises ühtlasi vabariiklaste ja demokraatide juhte järgmisel nädalal Valgesse Majja, et koos probleemidele lahendusi otsida.
Obama kinnitas, et soovib endiselt jõukamate ameeriklaste maksukoormuse suurendamist, mis seisis kesksel kohal ka valimiskampaanias.
«Me ei saa teel jõukusele vaid kärpida. Me peame ühendama kokkuhoiu sissetulekute kasvatamisega, mis tähendab muu hulgas seda, et jõukamad ameeriklased peaksid maksma rohkem makse,» kinnitas president.
USA president seisab silmitsi lõhenenud kongressiga, kus tema demokraatide käes on senat, kuid esindajatekojas kuulub ülekaal vabariiklastele. Obama valimiskampaanias seisis kesksel kohal jõukamate ameeriklaste maksukoormuse suurendamine, kuid vabariiklased on sellele vastu ja nõuavad hoopis riiklike sotsiaalprobleemide koomaletõmbamist.
Obama märkis, et kui kongress ei jõua üksmeelele, siis kerkivad uuest aastast kõigi maksud.
«See ei oleks kuidagi mõistlik ja see annab ränga hoobi majandusele,» kinnitas president.
«Enamik ameeriklasi nõustub minu lähenemisega,» lisas enesekindel Obama.
Reitinguagentuur Moody's teatas eile, et teeb USA riigireitingu otsuse pärast seda, kui USA on vastu võtnud järgmise aasta riigieelarve. Kui USA valitsus ja kongress ei suuda kokku leppida riigi majanduse stabiliseerimises ja suure riigivõla vähendamises, siis tõenäoliselt langeb USA reiting ühe pügala võrra, öeldi Moody'se pressiteates pärast presidendivalimisi.
Moody's hoiab praegu USA krediidireitingut kõrgeimal Aaa tasemel. Võimalik on selle langetamine Aa1 tasemele. Teine reitinguagentuur Standard & Poor's (S&P) langetas USA reitingu mullu augustis tasemele AA+. Kolmas reitinguagentuur Fitch on võtnud nagu Moody'ski USA reitingu vaatluse alla.
Olukord ei muutunud valimistega kergemaks ja on endiselt lukus, aga aega jääb üha vähemaks, sest lahendus peab saabuma enne aasta lõppu, muidu saab kannatada nii USA kui maailma majandus. Esiteks peab kongress järjekordselt tõstma riigivõla lubatud ülempiiri. Kui seda ei juhtu, ootab USA-d osaline maksejõuetus.
Teiseks, kui vabariiklased ja demokraadid ei jõua enne aastavahetust selgele kokkuleppele, kuidas riik kavatseb oma võlakoormust hakata vähendama, toimub pärast aastavahetust automaatne eelarvekulude vähendamine (fiscal cliff), mis võrdub nelja protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKP). See kindlasti pidurdaks USA habrast majanduskasvu. Lisaks on riigivõlg kasvanud 110 protsendini SKP-st.