/nginx/o/2008/11/20/95465t1hae34.jpg)
Inimõigustealane olukord Venemaal pole president Dmitri Medvedevi võimu ajal paranenud ning osaliselt on selles süüdi Euroopa Liidu riigid, kes pole Moskvale survet avaldanud, väitsid Vene inimõiguslased täna.
Vene inimõiguslased: olukord pole Medvedevi võimu ajal paranenud
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
26. mai 2009, 23:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Medvedev aasta eest Vladimir Putini presidendi kohal välja vahetas, tekkis lootus sulaks inimõiguste alal, ütles Demokraatia ja Inimõiguste Arengu Keskuse juht Juri Dzibladze Brüsselis toimuva EL-Venemaa inimõiguste dialoogi raames. «Paraku need lootused ei täitunud.»
Dzibladze tunnistas, et Medvedevi sõnavõtud pärast ametisse astumist olid «julgustavad, kuid jäid ainult sõnadeks».
Ometi ei mõistnud Dzibladze riigipead otsesõnu hukka.
«Me saame aru, et tema võimalused on piiratud. Venemaa poliitilises elus on otsustav tegur endiselt Putin,» ütles inimõiguslane.
Inimõiguslaste kinnitusel oleks ELil vahendeid Venemaale surve avaldamiseks, kuid blokk ei tee selleks piisavalt.
Lev Ponomarjov assotsiatsioonist Memoriaal, keda tundmatud isikud märtsi lõpus oma kodus ründasid, ütles, et inimõigustedialoog Venemaaga on läbi kukkunud.
«Venemaa on suutnud suruda konsultatsioonidele ELiga peale oma programmi,» ütles Ponomarjov.
«Euroopa peab üritama Venemaale mõju avaldama, isegi siis, kui Venemaa suhtub sellesse äärmiselt negatiivselt. Kuid praegu pole Euroopa isegi üritanud,» väitis valitsusvälise organisatsiooni Inimõiguste Eest juht Oleg Orlov.
Dzibladze rõhutas vajadust minna ELi ja Venemaa suhetes sõnadelt üle tegudele.
«Lihtsustatud deklaratsioonid tuleb lõpetada,» ütles Dzibladze. «Venelastel on mulje, et eurooplased suhtuvad neisse üleolevalt ja üritavad neid õpetada. Peame liikuma edasi praktilisele koostööle ja kohustama Vene valitsust oma kohust täitma.»