Obama üritab läbi suruda tervishoiureformi

Foto: Repro

Kuus kuud pärast ametisse astumist seisab Barack Obama silmitsi seni suurima katsumusega, püüdes selle aasta lõpuks tervishoiu valdkonnas läbi suruda oma ametiaja ilmselt olulisimat sisepoliitilist reformi.

Et augustis suvepuhkusele minevale Kongressile eeloleval kahel nädalal järjekindlalt tervishoiusüsteemi põhjalikuks reformimiseks survet avaldada, pidas Obama üleeile õhtul oma ametiaja neljanda parimal eetriajal antud niinimetatud prime­time-pressikonverentsi, kus kaitses oma uuenduskava, mis muudaks tervisekindlustuse hankimise kohustuslikuks igale ameeriklasele.

«Majandust täiemõõtmelisest kriisist välja tuues peame selle üles ehitama tugevamana kui varem. Ning tervishoiureform on selles ponnistuses kesksel kohal,» ütles Obama AFP teatel.

Suured tervishoiukulud

USA tervishoiukulud küündivad Reutersi andmetel igal aastal 17,6 protsendini USA sisemajanduse kogutoodangust ning kasvavad tunduvalt kiiremini kui inflatsioon. Kusjuures tervishoiukulutused on ligi kaks korda kõrgemad kui teistes arenenud riikides keskmiselt. Sellest hoolimata on riigis veel 47 miljonit inimest, kellel pole mingit tervisekindlustust.

Peale selle suurendavad Ühendriikide niigi rekordilist eelarvepuudujääki valitsuse rahastatavate vanurite ja vaeste tervisekindlustusprogrammide Medicare ning Medicaid kasvavad kulud.

Riigipea on rahvaesindajatele seadnud tähtaja: reformieelnõud olgu vastu võetud enne augustis algavat kuuajalist suvepuhkust, et ta saaks oktoobris, kui kaks parlamendikoda ühise eelnõu esitavad, selle seaduseks kinnitada. President märkis põhjenduseks, et kui tähtaegu ei seata, ei juhtu mitte midagi.

Esindajatekoja ja senati komisjonid arutavadki parajasti erinevaid ettepanekuid, kuid seni pole üksmeelele jõutud küsimuses, kas ilma tööandjapoolse kindlustuseta peaks ameeriklastele looma riikliku tervisekindlustusplaani. Vabariiklased on selle vastu, kuna nad kardavad, et seeläbi ravijärjekorrad pikenevad ning abivajajad võivad arstiabist sootuks ilma jääda. Teine suur küsimärk seisneb selles, kuidas rahastada kindlustamata inimeste kaasamist.

Rahulolematus kasvab

Osad vabariiklased on presidendi reformikava, mille maksumust hinnatakse ühele triljonile dollarile järgmise kümne aasta jooksul, tembeldanud sotsialismiks ning hoiatavad, et tänavu 1,8 triljoni dollarini ulatuv eelarvedefitsiit kasvab seeläbi veelgi. Üks senaator ütles eelmisel nädalal, et kui vabariiklastel õnnestub Obama reformi heakskiitmine luhata, saab see olema presidendi Waterloo, mis tema ülejäänud ametiajale uue ja märksa süngema tooni annab.

Viimased arvamusküsitlused näitavad rahva kasvavat rahutust Obama tegevuse suhtes. Obama toetus on viimase kuuga langenud esimest korda alla 60 protsendi piiri. Tema tervishoiupoliitikaga on rahul vaid 49 protsenti ameeriklastest.

Obama väitis kolmapäeval enesekindlalt, et parlament võtab tema reformikava vastu. «See alandab kulusid, lisab valikuid ja pakub kindlustuse, millele iga ameeriklane saab loota. Ja me teeme seda sel aastal,» kinnitas president.

Obama hoiatas, et tegevusetus tooks kaasa veelgi kõrgemad kindlustussissemaksed ja tõstaks tervishoiuteenuste maksumust veelgi, mistõttu kindlustust saaks tulevikus lubada aina vähem ameeriklasi.

Tervishoiureform on varemgi mitmeid USA presidente vaenanud. Näiteks demokraadist president Bill Clinton üritas 1994. aastal süsteemi muuta, kuid pidi vabariiklastele alla vanduma.

Kahtlused Obama sünnitunnistuse osas ei vaibu

Üks põhjus, miks Barack Obama presidendiametis oma esimese kuue kuu jooksul nõnda palju korda püüab saata, võib olla selles, et varsti saab kogu maailm teada, et ta on võlts, petis, keenialane.

Säärase remargiga esines CNNist tuttava majanduskommentaatori Lou Dobbsi raadiosaates keegi David New Yorgi osariigist. Dobbs vastas mehele järgmiselt: «Kindlasti ei saa sinu arvamust eirata.»

Nimelt on Ühendriikides viimasel ajal vähemalt uudistekanalite kaudu peavoolu jõudnud niinimetatud birther-liikumine, mille esindajad väidavad, et Obama Hawaiil väljastatud sünnitunnistus on võltsitud. Nende sõnul sündis Obama tegelikult Kenyas, mis tähendab, et teda poleks kunagi tohtinud USA presidendiks valida.

Aasta eest levima hakanud vandenõuteooria sai hoogu juurde, kui Obama kampaaniameeskond väljastas oma kodulehel tollase Illinoisi osariigi senaatori sünnitunnistuse koopia. Skeptikute ümberveenmise asemel tekkisid uued teooriad, näiteks usuti, et tunnistus näeb välja, nagu see oleks antud väljaspool USAd sündinud isikule. Seda hoolimata tõigast, et seal on kirjas, et Obama sündis Honolulus kell 19.24, vahendas New York Timesi blogi The Opinionator.

Pärast kümneid kohtukaebusi Obama sünnitunnistuse originaali kättesaamiseks on birther’id asunud saatma kirju ajalehtedele, pannud poliitikuid rahvakogunemistel piinlikku olukorda ja järelepärimistega riigiametnikke tülitanud.

Konservatiivne raadiosaatejuht Rush Limbaugh on isegi teemakohase nalja välja mõelnud. Mis on ühist jumalal ja Barack Obamal? Kummalgi pole sünnitunnistust. (PM)