Austraalias passita jäänud leedulane ei saanud ELi esindustest abi

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi konsulaarteenuste nõrkus pani passi kaotanud leedulase kaaluma koaalade maale jäämist.
ELi konsulaarteenuste nõrkus pani passi kaotanud leedulase kaaluma koaalade maale jäämist. Foto: AFP / Scanpix

Austraalias sugulastel külas käinud Kaunase mees Edgaras Bickus kaalus tõsiselt sinna jäämist, sest pärast passikaotust ei saanud ta tervest reast ELi diplomaatilistest esindustest abi, kirjutab ajaleht Lietuvos rytas. Prantsuse konsulaadi ametnik soovitas leedulasel koguni naasta 30 aasta pärast, kui on olemas reaalne EL.

Bickuse viltuvedamised said alguse sellest, et poevaras lahkus tema passi, rahakoti ja mobiiltelefoniga.

Et Leedul Austraalias saatkonda pole, võttis Bickus ühendust oma kodumaa aukonsuli Andrius Žilinskasega, kellel aga ajutiste reisidokumentide vormistamise õigust pole.

Hättasattunud Bickus saatis seepeale Leedu presidendi kantseleisse kirja, kus uuris, mida edasi teha. Vastuses soovitati tal võtta ühendust lähima ELi riigi diplomaatilise esindusega. Seda ta ka tegi.

Nii Hispaania, Kreeka, Soome kui Prantsusmaa konsulaatide töötajad ütlesid Bickusele aga, et ei saa teda aidata. Prantsuse ametnik soovitas tal koguni tulla 30 aasta pärast, kui olemas on reaalne EL.

«Minu päästsid vaid sugulased, sest ma olin praktiliselt nagu alasti kaugel maal, passita, rahata ja isegi telefonita,» meenutas Bickus, kes kõige tipuks ei räägi ka inglise keelt.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles