USA julgeolekuamet (NSA) kaalub luuresaladusi lekitanud endisele töötajale Edward Snowdenile amnesti andmist juhul, kui mees tagastab kõik agentuurist võetud dokumendid.
NSA kaalub Snowdenile dokumentide tagastamise korral amnestia andmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amnestial ei ole praegu riigi tuge, ent see oleks üllatav lõpplahendus üle poole aasta kestnud rahvusvahelisele draamale, mille keskel agentuur on juba kuid kinnitanud, et Snowdeni paljastused kahjustasid oluliselt USA riiklikku julgeolekut, kirjutas eile The Guardian.
Snowdeni põhjustatud väidetava kahju hindamist juhtinud ametnik Richard Ledgett rääkis CBS uudistele, et amnestia küsimus on agentuuri siseselt jätkuvalt vastuoluline. «Mu isiklik seisukoht on, et see väärib arutelu,» kinnitas Ledgett, kellest võib peagi saada agentuuri juhtiv tsiviilametnik.
«Ma vajaksin muidugi kindlust, et avaldamata andmed saaksid turvaliselt kaitstud ning mu latt selles osas on väga kõrgel. Vaja oleks enamat kui temapoolset kinnitust,» kommenteeris ta.
Ledgett sõnas Reutersile, et on mures suure hulga dokumentide pärast, mis agentuuri arvates võivad kuuluda Snowdeni kaasavõetute hulka, ent ei ole veel avaldatud.
Eile kinnitas välisministeeriumi esindaja Marie Harf, et Ledgett rääkis vaid oma isiklikest seisukohtadest ning ministeeriumi lähenemine pole muutunud – Snowdenit ootavad väga tõsised süüdistused ning ta peaks naasma Ühendriikidesse ja nendega silmitsi seisma.
NSA direktor kindral Keith Alexander nentis, et Snowdenile amnesti andmine näeks välja kui tasu paljastuste eest ning võiks julgustada ka võimalikke tulevasi lekitajaid. Alexander läheb aga kevadel pensionile. Käesoleval aastal läheb pensionile ka tema asetäitja John C Inglis ning tema peamise mantlipärijana nähaksegi Ledgetti.
Alexanderi eelkäia õhuvägede kindral Michael Hayden kinnitas küll, et ka tema ei annaks Snowdenile amnestiat, sest see motiveeriks teisi temataolisi. Hayden, kelle juhtimisel alustati 2001. aastal pärast septembrisündmusi massilisi ameeriklaste telefoni- ja internetikasutuse andmete kogumist, möönis aga, et Snowdeni tõttu käivitus oluline debatt vabaduse ja turvalisuse vahekorra üle. Ta sõnas, et Snowden oli oluline debati kiirendaja, ent debatt oleks tulnud nagunii.
Snowden viibib praegu Venemaal, kus talle anti aastaks asüüli. Juunis esitas USA justiitsministeerium kriminaalkaebuse, kus süüdistab Snowdenit valitsuse vara varguses, lubamatus kaitseinfo avaldamises ning tahtlikus salastatud luureinfo avaldamises kõrvalistele isikutele. Ametlikku süüdistust pole siiski veel esitatud.
Snowden on kinnitanud, et ei võtnud turvalisuskaalutlustest lähtudes Venemaale kaasa mitte ühtegi saladokumenti, mistõttu poleks tal ilmselt ka võimalik kuidagi NSAle nende üleandmist ja turvalisust tagada. Dokumendid andis ta väidetavalt Hong Kongis endisele Guardiani ajakirjanikule Glenn Greenwaldile ja sõltumatule filmitegijale Laura Poitras'le.