Teisipäevaste sündmuste valguses ei maksa hellitada lootust, et Stockholmi saarestiku otsingud lõpevad paljastava avastusega, leiab Rootsi välispoliitika instituudi Venemaa poliitika ekspert Ingmar Oldberg.
Rootsi ekspert: otsingutega kujunenud olukord on väga frustreeriv
«Tekkinud olukord on Rootsi jaoks väga frustreeriv. Objekti leidmise keerukust on tunnistanud ka luureoperatsiooni juht ise. Veelgi enam - me ei saa välistada, et mis iganes seal vee all on, näeb veepinnal olevaid aluseid paremini, kui otsijad teda,» kirjeldas Oldberg Postimehele.
Operatsiooniga on kaalul palju: Rootsi riigi võimekus kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Soliidses eas Oldberg mäletab hästi seni viimast vaenuriigi allveelaevaintsidenti Rootsi vetes, kui 1981. aastal sõitis seal merealusele kaljurahnule Karlskrona mereväebaasi lähistel luuranud Vene allveelaev S-363. Koht ja eesmärgid on jäänud samaks, muutunud on vaid Rootsi vastupanuvõime.
«Tol ajal oli Rootsil palju suurem võimekus allveelaevu otsida ja neid uputada. Praegu on Rootsi selles vallas nõrk ja olgem ausad, sel korral olime üsna üllatunud,» tõdeb Oldberg mullu reedel alanud sündmuste käiku. «Venemaa on hetkel Ukraina ja Läänemere rindel küll tagasi surutud, ent elustab oma sõjajõudu. Valitseb revanši meeleolu, Venemaa tahab naasta endise hiilguse juurde.»
Eksperdi sõnul morjendab kogu viis päeva kestnud otsingute perioodi peamiselt teadmine, et mereväel pole seni teadaolevalt otsitava objektiga kontakti olnud. Kui teisipäevase otsusega vähendatakse otsivate Rootsi laevade arvu, võib see olla vastasele julgustav.
Loe pikemalt juba neljapäevasest Postimehest!