Igor Taro Ukraina päevik: 13.04

FOTO: mil.gov.ua

Ukraina idarindel on laias plaanis muutusteta, kuid tegevus on mõnevõrra intensiivistunud. Kriitilisemad lõigud ja suunad on endised, samas on rohkem tuletegevust ja kokkupõrkeid.

Suurekaliibriliste relvade kasutamine on muutumas igapäevaseks. Aktiviseerumine hakkab jõudma lähemale laiaulatuslikuma sõjategevuse taaspuhkemise faasile.

Üle mitme päeva läks tuliseks Piski küla piirkonnas, mis sulgeb Donetski lennuvälja läänest. Venemaa poolt relvastatud ja juhitavate üksuste poolt oli ukrainlaste tugipunktidele suunatud turmtuli miinipildujatest – nii 82- kui 120-mm. Suurtükke kasutatakse nüüd juba mitte lihtsalt igapäevaselt, vaid praktiliselt laialdaselt. Hetkel veel käib suurekaliibriliste relvade kohta klausel, et tegu on keelatud relvaliigiga. Samas on näha, et ega ta venelaste poolel enam niiväga keelatud polegi.

Piskile proovis «separatistide» vägi täna peale tungida soomukiga toetatud üksusega, aga komistasid Ukraina luurele otsa. Ukrainlaste poolt oli kaotusi, aga vastase varjatud lähenemine paljastati. Kaudtulega tabamusi said ka kõik teised ümbruskonna strateegilised asulad, nagu Opõtne, Avdiivka. Lahingutegevuse elavnemist on tänaseks ka Širokinos fikseeritud.

Vana kalendri ülestõusmispühadeks, mis olid äsjasel nädalavahetusel, on mõlemalt poolt olnud viiteid relvarahu katkemisele. Hetkel seda veel päriselt öelda ei saa, sest venelased ei ründa intensiivselt.

Vana kalendri ülestõusmispühadeks, mis olid äsjasel nädalavahetusel, on mõlemalt poolt olnud viiteid relvarahu katkemisele. Hetkel seda veel päriselt öelda ei saa, sest venelased ei ründa intensiivselt. Selleks peaksid nad taas oma piiride äärest suuremaid üksusi Ukrainasse sisse tooma. Praegu sõdivad veel need, kes suurt pealetungi teostada ei suuda.

Samas on relvade, relvasüsteemide ja moona hulk okupeeritud piirkonnas võrreldes relvarahu sõlmimise ajaga hüppeliselt tõusnud. Euroopa keskmisest väiksemates riikideski pole ilmselt nii palju seda rauda, kui tollel tillukesel kolme Eesti maakonna suurusel alal. Ešelonid ja kolonnid Venemaalt liiguvad pidevalt ja ilmselgelt mitte selleks, et hakata seda kraami pärast tagasi vedama.

Hetkel võib öelda, et vaatamata pidevale rindejoone «testimisele», ukrainlaste kaitseliin püsib. Nad on samadel positsioonidel, nagu Debaltseve platsdarmilt lahkumise järel. Täna on selles mõttes tähelepanuväärne päev, et täpselt aasta tagasi kuulutas Ukraina presidendi kt välja terrorivastase operatsiooni. Päev varem oli Girkini 64-pealine relvastatud jõuk hõivanud Slovjanski miilitsajaoskonna.

Nonde sündmustega paralleelselt tapeti ka Ukraina julgeolekuohvitser, kes oli Slovjanskisse olukorda uurima läinud grupi koosseisus. Toda vahejuhtumit nimetas Girkin hiljem ka päästikuvajutamise hetkeks, kui venelastest terroristid Ukrainas kuuma sõja valla päästsid. Sedasi siis, aasta tagasi ei kujutanud tegelikult keegi hästi ettegi, kui pikaks ja ulatuslikuks see jama kujuneb.

Tagasi üles