T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

14 000 Rootsi saabunud illegaalset immigranti on jäljetult kadunud

Täiendatud 13:30
The Local/PM
14 000 Rootsi saabunud illegaalset immigranti on jäljetult kadunud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rootsi politsei.
Rootsi politsei. Foto: SCANPIX

Üle 14 000 Rootsist lahkuma pidanud välismaa kodaniku on kadunud põranda alla ning politsei sõnul pole neil vahendeid, et neid jõuga riigist lahkuma sundida.

Rootsi migratsiooniameti sõnul on oktoobrikuu lõpu seisuga saanud riigist väljasaatmise käsu 21 748 inimest, mis on suurim number riigi ajaloos, kirjutas reedel ajaleht Aftonbladet.

Kui osa nendest inimestest on tõenäoliselt ka maalt lahkunud, siis neist 14 140 on hetkel politsei poolt registreeritud kui «tagaotsitavad», mis tähendab, et arvatavasti viibib osa neist jätkuvalt Rootsi pinnal, kuid politseile teadmata asukohas.

«Me lihtsalt ei tea, kus nad on,» ütles ajalehele Rootsi piirivalve juht Patrik Engström.

Ülejäänud väljasaatmist ootavad isikud viibivad kas vastuvõtukeskustes, on vahi all või endale ise majutuse organiseerinud.

Rootsis valitsus on varemalt teatanud, et soovib kiirendada protsesse, et isikud, kellel puudub seaduslik alus Rootsis viibimiseks, riigist ka lahkuksid. Politsei sõnul on aga enamik nende ressurssidest peale piirikontrolli taastamist suunatud isikute tuvastamisele.

«See on meeletu ülesanne ja mõjutab politsei olemasolevaid ressursse,» ütles Engström.

Eelmisel aastal oli vabatahtlikult tagasipöörduvate inimeste hulk asüülitaotlusele negatiivse vastuse saamise korral 41 protsenti. Ülejäänutele rakendati sunniviisilist tagasisaatmist vaid osade puhul, enamik kadusid aga samuti politsei silmapiirilt.

Migratsiooniameti sõnul enamiku «kadunud» immigrantide negatiivse asüülitaotluse otsuse taga Dublini regulatsiooni rakendumine, mille kohaselt tuleb asüülitaotleja saata tagasi sellesse Euroopa Liidu riiki, kus nad esimesena asüüli taotlesid. Üldjuhul on selleks Itaalia või Kreeka, kus aga elamistingimused asüülitaotlejatele on ühed kehvemad.

Kui neil aga õnnestub viivitada kuni 18 kuud, millal neil tekib õigus taotlust uuesti esitada, võib olla tõenäoline, et nad saavad siiski Rootsi jääda. Seega motivatsioon selle aja kasvõi illegaalselt nö põranda all elada on neil suur.

Asüülitaotlejate tagasisaatmise nende kodumaale teeb keeruliseks ka asjaolu, et paljudel juhtudel keeldub riik neid peale asüülitaotluse esitamist Euroopas uuesti vastu võtmast.

Märksõnad
Tagasi üles