Venemaalased toetaks ka 25 aastat hiljem NSV Liidu säilitamist

Nõukogude Liidu lipp 1. mai pidustustel Moskvas.

FOTO: SCANPIX

Venemaalased kinnitasid veerand sajandit pärast rahvahääletust Nõukogude Liidu säilitamise üle valmisolekut anda küsimusele jaatav vastus ning süüdistavad rahva tahte täitmata jätmises eelkõige tollast presidenti Mihhail Gorbatšovi ja tema võitluskaaslasi, ilmnes kolmapäeval Venemaa avaliku arvamuse uurimise keskuse (VTsIOM) küsitluse tulemustest.

Kui rahvahääletus leiaks aset praegu, vastaks uuringu kohaselt pea kaks kolmandikku venemaalasi (64 protsenti) taas jaatavalt küsimusele, kas Nõukogude Liit on vaja säilitada.

NSV Liidu säilitamist pooldavate vastajate arv kasvab vanusega: kõige rohkem NSVLi säilitamise pooldajaid on üle 60-aastaste vanuserühmas (76 protsenti), kõige vähem noorte, 18-24-aastaste seas (47 protsenti).

Vaid iga viies (20 protsenti) oleks NSV Liidu säilitamise vastu, 16 protsenti jäid vastuse võlgu.

Küsimusele, kes on süüdi 17. märtsil 1991 NSVLi säilitamise poolt hääletanud kodanikkonna tahtmise täitmata jätmises, vastas rohkem kui veerand, et president Mihhail Gorbatšov ja tema võitluskaaslased, 17 protsendi hinnangul kõrgeim võim, 13 protsenti pidas süüdlaseks Venemaa esimest presidenti Boriss Jeltsinit ja tema meeskonda.

Referendumiotsuse elluviimata jätmise põhjusena nimetati ka Belovežje leppeid Sõltumatute Riikide Ühenduse moodustamisest (kolm protsenti), sisepoliitilist võitlust ja väliseid mõjutusi (kaks protsenti), riigi lagunemise möödapääsmatust, NSV Liidu riigijuhtide (Andropovi, Ševardnadze, Kutšma, Hruštšovi jt) tegevust ja asjast huvitatud eliiti (üks protsent). Sama paljud leidsid, et süüdlasi ei ole. Muid vastuseid pakkus kaks protsenti vastajatest, 40 protsenti ei osanud vastust anda.

Küsitlus leidis aset 5.-6. märtsini Venemaa 46 regiooni 130 asulas 1600 täisealise inimese hulgas.

NSV Liidu säilitamise rahvahääletus leidis aset 17. märtsil 1991. Seal esitati küsimus NSV Liidu säilitamisest võrdõiguslike vabariikide uuenenud liiduna. Selles osales 79,5 protsenti NSV Liidu hääleõiguslikust kodanikkonnast, kellest 76,4 protsenti pooldas uuenenud NSV Liidu säilitamist.

Tagasi üles