Ülevaade: mis on Brexiti küsimuses selge ja mis mitte?

ELi ja Suurbritannia lipud

FOTO: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP/Scanpix

Täna jõudis Brüsselis lõpule järjekordne Brexiti läbirääkimistering. Mida teame praeguseks Suurbritannia ja ELi lahutusest?

- Suurbritannia hääletas EList lahkumise poolt 2016. aasta juunis ja Briti peaminister Theresa May edastas ELile ametliku lahkumisteate 29. märtsil. Samm pani tiksuma kaheaastase protsessi kella, mis tähendab, et brittide ja ELi lahutus peaks jõustuma 2019. aasta 29. märtsiks.

- Läbirääkimised Brüsseliga algasid juunis ja neil keskendutakse kolmele põhimurele – Brexiti nn lahutusarve, ELi kodanike õigused ja Iirimaa piiriküsimus. ELi liidrid peavad nõustuma, et antud teemadel on piisavalt edasi liigutud enne, kui asutakse arutama majandussuhteid.

- London tahab, et läbirääkimised lahkumisjärgsete kaubandussuhete üle algaksid tippkohtumisel oktoobris, kuid seda ei peeta tõenäoliseks.  

Briti peaminister Theresa May. Foto: MARY TURNER/REUTERS/Scanpix

FOTO: MARY TURNER/REUTERS

Euroopa Komisjoni Brexiti- läbirääkija Michel Barnier on öelnud, et Brexiti tingimustes tuleb kokku leppida 2018. aasta oktoobriks, sest muidu pole ELi parlamendil piisavalt aega, et lepet ratifitseerida. «Peaministri kõne Firenzes tõi meie läbirääkimistesse uut dünaamikat ja seda oli tunda selle nädala kõnelustel,» teatas ta lootusrikkalt täna peale kõnelustevooru lõppu.

- Läinud nädalal kinnitas May Itaalias Firenzes, et soovib Suurbritanniale piiratud ajaga nn rakendamisperioodi, et anda Brexitiks valmistuvatele ettevõtetele veidi kindlust. May valitsuses väidetavalt lahkhelisid põhjustanud rakendusaeg kestaks umbes kaks aastat.

May on öelnud, et britid lahkuvad Euroopa ühisturult eesmärgiga piirata inimeste vaba sissevoolu riiki. Rakendsuperioodi jooksul vaba liikumist ei piirataks, kuid ELi kodanikud peaksid end Suurbritanniasse saabudes registreerima.

Selle aja jooksul pääseksid Suurbritannia ja EL May sõnul üksteise turgudele ligi praeguste reeglite alusel.

Briti Brexiti-läbirääkija David Davis (vasakul) ja ELi Brexiti- läbirääkija Michel Barnier (paremal). Foto: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

FOTO: EMMANUEL DUNAND/AFP

- May ütles läinud nädalal, et Suurbritannia austab kõiki endale liikmesuse ajal võetud kohustusi ja ka edasi 2020. aastani, mil lõppeb praegune eelarvetsükkel. Peaminister lubas panustada ka tulevastesse ühistesse programmidesse teaduses ja julgeolekus. Briti Brexiti- minister David Davis aga väidab, et arvamus nagu Suurbritannia peaks panustama ka ELi tulvaste pensionide eelarvesse, on vaieldav.

Davis ütles samas peale tänast kõnelustevooru Brüsselis, et läbirääkimised EList lahkulöömiseks edenevad jõudsalt. «Pärast nelja vooru, kui ma vaatan kõiki teemasid, mis puudutavad meie väljaastumist EList, on mulle selge, et oleme teinud olulistel teemadel tõsiseid edusamme,» ütles Briti läbirääkija

- Kaks aastat osamakseid Briti riigieelarvest ELi eelarvesse on väärt umbes 20 miljardit eurot, mis ei küündi Brüsseli ametnike 60 miljardilisele lahutuseelarvele ligilähedalegi.

Brittide nn Brexiti lahutusarve on läbirääkimiste üks tulisemaid vaidluspunkte.

- Sama tuliselt vaieldakse enam kui kolme miljoni Suurbritannias elava ELi kodaniku ja enam kui miljoni ELis elava Briti kodaniku Brexiti- järgsete õiguste üle. Mõlemad osapooled on kinnitanud, et tegu on neile võtmeküsimusega.

May on lubanud, et kõik, kes juba Ühendkuningriigis elavad, võivad sinna ka edaspidi jääda ja viis aastat riigis elanud eurooplased võivad taotleda alalist elamisluba.

- Kaks osapoolt aga ei leia ühist keelt Euroopa Kohtu tulevase rolli osas, mis Brüsseli sõnul aitaks tagada ELi kodanike ja nende lähedaste õigused Suurbritannias.

- Brüssel ja London nõustuvad, et Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahele piiripostide naasmist ei soovita. Lahendust, kuidas säilitada habras rahu piirkonnas ja samaaegselt ümber joonistada ELi välispiir, pole leitud.

Brexiti-vastased meeleavaldused Suurbritannias. Foto: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP/Scanpix

FOTO: DANIEL LEAL-OLIVAS / AFP / Scanpix

- Ühisturult lahkumisega samaaegselt soovivad britid May sõnul lahkuda ka ELi tolliliidust, et luua riikidega oma kaubandussuhted. May soovib enda sõnul uudset lähenemist loomaks ELiga tihe kaubandussuhe. May ei plaani liituda ei Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) ega ka ühegi teise traditsioonilise vabakaubandusleppega.

- Enne juunis aset leidnud valimisti, kus May kaotas enamuse Briti parlamendi alamkojas, ütles peaminister korduvalt, et lahkuks EList enne ilma leppeta, kui lepiks selle halva variandiga. Firenzes kinnitas May, et mõte on tänini laual samas rõhutades, et edukad läbirääkimised teenivad kõigi huve.

Ilma uue kaubandusleppeta peaksid britid asuma uusi majandussuhteid looma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite alusel, mis tähendab kõrgemaid eksporditasusid ja muid piiranguid.

- May on samuti lubanud, et parlamendile antakse võimalus lõpliku leppe üle hääletada. Samas hoiatas ta, et kui see tagasi lükatakse, lahkuvad nad ilma leppeta. Enne seda tuleb tal aga parlamendi alamkojast, kus ta sõltub Põhja-Iirimaa demokraatidest, läbi suruda kaheksa Brexitiga seotud eelnõud.

Parlamendiliikmed vaatavad hetkel läbi esimest eelnõud, mis võtab tagasi Suurbritannia ELi liikmesuse ja kannab õle nelja aastakümne jagu Euroopa seadusi Briti seadusmäärustesse.

Tagasi üles