Kaks nädalat pärast loodetust napimat valimisvõitu nõustus Saksa liidukantsler Angela Merkel kärpima põgenike vastuvõttu, et pingeliste koalitsioonikõneluste eel oma konservatiivset leeri ühendada.
Merkel nõustus järeleandmisena liitlastele sisserännet piirama (5)
9. oktoober 2017, 03:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merkeli meeskond pidas nõu oma sõsarparteiga Baieri liidumaalt Kristlik-Sotsiaalse Liiduga (CSU), mille juht Horst Seehofer on vihaselt arvustanud kantsleri otsust lubada 2015. aastast alates riiki enam kui miljon asüülitaotlejat. Seehoferi sõnul on see põhjustanud ka populistliku immigrantidevastase erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) kiire tõusu.
Pärast kümmet tundi suletud uste taga peetud läbirääkimisi leppisid Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja CSU pühapäeval kokku seada aastas Saksamaale saabuvate põgenike arvu ülempiiriks 200 000, ilmneb leppe mustandist. Varem on Merkel Seehoferi sarnase nõudmise korduvalt tagasi lükanud.
Kohtumise eesmärk oli lahendada sõsarparteide nägelused, et konservatiivid võiksid taas ühise rindena minna vastu koalitsioonikõnelustele kahe väiksema erakonna - liberaalsete Vabade Demkraatide (FDP) ja vasakpoolse keskkonnapartei Rohelistega.
CSU avaldas varem pühapäeval oma nõudmiste nimekirja, mille seas oli sisserände piiramine, pühendumine tervele patriotismile ja tunnistus, et konservatism on taas seksikas.
«Me peame AfD vahetusse võitlusse asuma - ning võitlema valijate tagasisaamise nimel,» seisab Bild am Sonntagis avaldatud kümnepunktises listis.