/nginx/o/2017/10/13/7205033t1hac80.jpg)
Euroopa Liidu liidrid keelduvad järgmise nädala Ülemkogul alustamast Ühendkunigriigiga lahkumiskõneluste järgmist faasi, kuna senistel kõnelustel pole piisavalt edu saavutatud, kirjutab ajaleht Financial Times (FT).
Brexit on jõudnud surnud punkti (1)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
13. oktoober 2017, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid annavad heakskiidu kavale alustada sisemisi konsultatsioone selle üle, millised peaksid välja nägema ELi ja Ühendkuningriigi suhted pärast viimase lahkumist liidust, kuid keelduvad andmast luba alustada sellekohaseid läbirääkimisi brittidega, kirjutas FT viitega ülemkogu järelduste kavandile, mida lehel õnnestus näha.
Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski koostatud järeldused oleksid sellisel kujul tõsine tagasilöök Ühendkuningriigile, mis kutsus eile ELi üles andma oma läbirääkimiste juhile paindlikumat mandaati, et ületada läbirääkimistel tekkinud ummikseis.
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier tunnistas pärast järjekorras juba viienda kõneluste vooru lõppu Ühendkuningriigi delegatsiooniga, et kõnelused on ummikseisus ja ta ei saa soovitada alustada läbirääkimiste järgmist faasi.
Euroopa Liit on teatanud, et seni, kuni läbirääkimistel Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise tingimuste üle ei ole saavutatud piisavat edu, läbirääkimisi tulevaste suhete, eelkõige kaubanduse üle, ei alustata.
Euroopa Liit on soovinud Brexiti kõnelused 2018. aasta oktoobriks lõpule viia, et anda riikide parlamentidele vähemalt pool aastat aega Ühendkuningriigi lahkumise ratifitseerimiseks.
Vastavalt Euroopa Liidu Lissaboni lepingu artikkel 50-le, peab riik pärast lahkumisteadet EList hiljemalt kahe aasta jooksul välja astuma. See tähendab, et Suurbritannia peab EList lahkuma hiljemalt 2019. aasta 29. märtsil.