Jaapani peaminister Shinzo Abe võitis ülekaalukalt eilsed valimised ning on lubanud kasutusele võtta meetmed Põhja-Korea vastu.
Jaapan muutub Põhja-Korea suhtes karmimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abe korraldas varajased valimised, et võita tugevam mandaat kriisidele reageerimiseks. Põhja-Koread on nähtud suure ohuallikana, sest viimaste kuude jooksul on totalitaarne režiim lennutanud rakette üle Jaapani.
Kuna Abe liberaalsed demokraadid ja nende koalitsioonipartnerid võitsid kaks kolmandikku parlamendi alamkoja kohtadest, annab see peaministrile võimaluse muuta praegust patsifistlikku põhiseadust. Näiteks soovib ta reformida kaitsejõudusid ja muuta armee rolli. Kriitikute sõnul oleks sellise sammu puhul tegu remilitariseerimisega.
See on osa Abe katsest pehmendada Jaapani põhiseaduses sätestatud pühendumust patsifismile, mille surus Teise maailmasõja järel Tokyole peale USA. Ühendriigid toetavad tugevalt Jaapani uut lähenemist, mis näeks ette sõjalise võimekuse arendamist.
Praeguse põhiseaduse kohaselt ei ole Jaapanil sõjaväge. Mitmed Jaapani valitsused on siiski pooldanud enesekaitseks mõeldud üksusi, mis ongi sisuliselt Jaapani sõjalised jõud.
2015. aastal tehtud muudatuste kohaselt on kollektiivkaitse lubatud vaid piiratud määral, samuti on lubatud toetada rünnaku alla sattunud liitlasi. Kaks aastat tagasi tõid sellised seadusemuudatused kaasa suured meeleavaldused.
Nüüd plaanib Abe astuda selged vastusammud Põhja-Koreale ning neid meetmeid arutatakse ka USA president Donald Trumpiga, kes novembris Jaapanit külastab. Samuti plaanitakse olukorda arutada Hiina ja Venemaaga.
Abe populaarsus langes küll viimaste kuude jooksul poliitiliste skandaalide tõttu, aga pärast kahte üle Jaapani lennanud Põhja-Korea raketti tõusis peaministri toetus märkimisväärselt.
Jaapanil puuduvad diplomaatilised ja majanduslikud suhted Põhja-Koreaga, samuti pole kiita nende suhted Hiinaga. Seetõttu on USA toetus Jaapani jaoks eriti oluline.
Abe liberaalsed demokraadid ja nende koalitsioonipartner Komeito erakond kindlustasid valimistel 313 parlamendikohta. Kokku on parlamendi alamkojas 465 kohta.