Aastavahetusega jõustus Hollandi-Belgia uus piirileping, mille kohaselt Holland saab endale kaks 23 jalgpalliväljaku suurust poolsaart. Juriidilise küsimuse lahendamiseni viis aga peata laiba leidmine.
Peata laip sundis Belgiat ja Hollandit piiri muutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasega jõustus Belgia ja Hollandi uus piirilepe, millega vahetas omanikku 16,37 hektarit maad. Küsitava staatusega ala asub Belgia Visé provintsi ja Hollandi Eijseni provintsi piiril, mida eraldab Maasi jõgi.
Jõesängi muutumine tähendab seda, et kaks Belgiale kuuluvat asustamata poolsaart lõpetasid Hollandi valduses, Belgia sai aga enda poolele tükikese Hollandi territooriumit.
Uue leppe kohaselt määrati riigipiir jooksma mööda Maasi jõe keskkohta. Holland võitis sellest 16,37 hektarit, Belgia seevastu aga kolm hektarit.
Belgia võit on aga ühtlasi ka lahendus mõlemale riigile peavalu valmistanud juriidilisele probleemile, kus asustamata poolsaared olid ajapikku kogunud kahtlase kuulsuse illegaalsete pidude, uimastitehingute ja prostitutsiooni vahendamise toimumiskohana.
Neli aastat tagasi jõudis asi oma loogilise piirini kui poolsaarel jalutanud paarike leidis põõsast peata laiba.
Sellest teavitati Hollandi võime, kes ei saanud asja uurima asuda kuna territoorium asus Belgia poolel.
Belgia korrakaitsjatel oli juhtumiga tegelemine raskendatud, kuna Hollandi piiri ületamiseks on neil vaja saada eriluba. Seetõttu pidid nad poolsaare vahelt liikuma paadiga, mis ei olnud kuigi praktiline lahendus.
Mõlema riigi monarhid otsustasid, et on viimane aeg olukorda muuta ja allkirjastasid möödunud aasta novembris leppe, mis nihutab juba 1843. aastast paigal olnud piiri.
Belgia välisminister Didier Reyndersi sõnul näitab edukas kokkuleppele jõudmine, et kahe riigi suhted on head ja piire saab muuta ka rahumeelsel teel.