/nginx/o/2018/02/04/7544845t1h99b4.jpg)
USA uus tuumapoliitika viib inimkonna hävingule lähemale, hoiatas Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif eile.
Iraan: USA tuumapoliitika viib maailma hävingule lähemale
4. veebruar 2018, 17:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pentagon avalikustas reedel oma tuumaarsenali ümberkorraldamise kava, lähtudes suuresti Venemaa viimaste aastate tegevusest, milles nähakse Ühendriikidele ohtu.
Zarif ütles, et Ühendriikide uus poliitika rikub rahvusvahelist tuumarelva leviku tõkestamise lepet (NPT).
«USA tuumapositsiooni ülevaade osutab suuremale sõltuvusele tuumarelvadest, rikkudes NPT-d ja tuues inimkonna hävingule lähemale,» ütles Zarif Twitteris.
Sama, kangekaelne impulss ajendab Ühendriike õõnestama ka 2015. aasta tuumalepet Iraaniga, mille üle president Donald Trump nõuab uusi läbirääkimisi, lausus ta.
NPT, mille on allkirjastanud pea kõik maailma riigid ja mis jõustus 1970. aastal, kutsub riike saavutama võimalikult kiiresti tuumavõidurelvastumise peatamist ja rakendama meetmeid tuumadesarmeerimise suunal.
Iraani president Hassan Rouhani väljendas täna peetud kõnes oma välisministriga sarnaseid mõtteid, öeldes, et USA uus tuumadoktriin paljastab Washingtoni silmakirjalikkuse Teherani raketiprogrammi vastustamisel.
«Te näete selliseid jultunuid väljendeid, mida ameeriklased kasutavad Venemaaga, ähvardades neid uute tuumarelvadega,» ütles Rouhani telepöördumises. «Kuidas saavad nad siis öelda, et käes on rahu, vendluse ja kooseksisteerimise aeg ja meie ei vaja kaitsejõudu? Kaitsejõu vajadus jääb meiega alati.»
USA kaitseministeerium teatas reedel avaldatud ülevaates, et relvajõud soovivad oma tuumaarsenali ümber korraldada ja välja töötada uued väiksema mõjuraadiusega ehk taktikalised tuumarelvad, seda suuresti vastuseks Venemaa tegevusele viimastel aastatel.
Ülevaates esitab Pentagon oma tuumaambitsioonid president Donald Trumpi ametiajal. Tegemist on esimese korraga alates 2010. aastast, kui Ühendriikide kaitseministeerium ja relvajõud annavad teada, kuidas nähakse tuumaohtusid lähematel aastakümnetel.
Pentagon tunneb muret, et Venemaa eeldab, et USA tavalised, suure mõjuraadiusega tuumapommid on liiga võimsad, et neid kunagi kasutataks, kuna need võivad kaasa tuua ulatusliku vastulöögi ja hävitada suure osa maailma elanikkonnast, ja soovib seetõttu välja töötada uued väiksema mõjuraadiusega taktikalised tuumarelvad.
Väikese mõjuraadiusega ehk taktikalised tuumarelvad on tänapäeval äärmiselt võimsad ning võivad tekitada samasugust hävingut nagu Teise maailmasõja lõpus Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile visatud tuumapommid.
Trump kinnitas 12. jaanuaril enda sõnul viimast korda Iraani tuumaleppe ja lükkas edasi sanktsioonide taaskehtestamise Iraanile. USA kongress nõuab presidendilt iga 90 päeva järel tuumaleppe kehtivuse kinnitamist. Trumpi otsus tähendab, et leppe päästmiseks on aega mai keskpaigani.
Ühendriigid keelitavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad 2015. aasta juulis sõlmitud ja 2016. aasta jaanuaris jõustunud lepet muutma, Iraan aga on selle välistanud.
Iraan nõustus leppega piirama oma tuumaprogrammi vastusena sellega seotud sanktsioonide tühistamisele. Samas kurdab Teheran, et USA ühepoolsed sanktsioonid on endiselt jõus ja riik pole saanud tuumaleppega lubatud tulu, sest paljud firmad ei julge Ühendriikide sanktsioonide rikkumise hirmus islamivabariiki investeerida.