Berliinis kogunesid tuhanded avaldama meelt AfD poolt ja vastu

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Berliin

FOTO: Emmanuele Contini/ imago/ Emmanuele Contini/ Scanpix

Tuhanded inimesed avaldasid pühapäeval Berliinis meelt paremäärmuslaste poolt ja vastu; skandeerimisele «Meie oleme rahvas» vastati tehnobiitide ja hüüetega «Kasige minema, natsid».

Meeleavaldajate lahushoidmiseks oli tänavaile toodud hulgaliselt korrakaitsjaid. Politsei andmeil osales immigrantide- ja islamivastase Alternatiiv Saksamaale (AfD) korraldatud marsil üle 5000 poolehoidja, vastumeeleavaldustel aga enam kui 25 000.

Meeleavaldused möödusid enamasti rahumeelselt, kuigi Berliini politsei teatas Twitteris, et oli sunnitud kasutama pipragaasi ühel väljakul, kus protestijad püüdsid tõketest läbi murda.

Mujal linnas süüdati ilutulestikurakettidega põlema kaks prügikonteinerit, mis veeretati tänavale, vigastades üht naissoost demonstranti.

AfD pooldajad alustasid oma marssi «Saksamaa tuleviku nimel» vahetult pärast keskpäeva Berliini pearaudteejaamast ning suundusid sealt Brandenburgi väravate juurde. Paljud lehvitasid seejuures Saksamaa lippe.

«Merkel peab lahkuma» ja «Meie oleme rahvas» skandeerisid marssijad, keda saatsid teekonnal kõrvaltänavaile kogunenud vastumeeleavaldajate vile, pilked ja väljasirutatud keskmised sõrmed.

AfD-le oli see esimene avalik jõudemonstratsioon pärast seda, kui erakonnast sai suurim opositsioonipartei, toeks paljude pahameel kantsler Angela Merkeli otsuse vastu lubada Euroopa rändekriisi kõrghetkel riiki suurel hulgal peamiselt moslemitest põgenikke.

«Nüüd me teame, et põgenike seas oli palju islamiste, kel ei ole mingit austust naiste vastu,» ütles 41-aastane AfD liige ja õpetaja Christine Mössl.

«Merkel ei ole Saksamaa,» ütles rahva poole pöördunud AfD esimees Alexander Gauland.

«Me armastame oma riiki. Ja me soovime anda selle oma lastele üle sellisena, nagu meie vanaisad meile andsid.»

AfD asejuht, Adolf Hitleri rahandusministri lapselaps Beatrix von Storch ütles meeleavaldajatele, et Saksamaa on läbikukkunud integratsiooni esmaklassiline näide.

Paremäärmuslaste meeleavalduse korraldajad prognoosisid algul osalejate arvuks 10 000 enne, kui hiljem ütlesid end olevat rahul ka 5000-ga.

Berliini AfD juht Georg Pazderski sõnul kardavad paljud endiselt saada stigmatiseeritud, kui näitavad end AfD värvides, kuigi partei kogus mullustel valimistel ligi 13 protsenti häältest.

Samal ajal kogunesid tuhanded teised AfD-vastastele protestidele. Suurima neist meeleavaldustest korraldas «Peatage vihkamine, peatage AfD» liit, mis hõlmab erakondi, ametiühinguid, tudengiorganisatsioone, rändetoetajaid ja vabaühendusi.

Berliini palavuses kõndides lehvitasid toetajad vikerkaarelippe, puhusid seebimulle, kandsid loosungeid «Rassism ei ole alternatiiv» ja skandeerisid «Kasige minema, natsid» ja «Kogu Berliin vihkab AfD-d».

«AfD ei püüa lahendada probleeme, vaid lõhestada ühiskonda,» ütles 48-aastane Knut Hammerling.

«On hirmutav mõelda, mis juhtub, kui see partei suuremaks kasvab,» lisas 76-aastane Süürias sündinud Yesra Zubaidi.

Ühe häälekamatest vastumeeleavaldustest korraldasid aga Berliini kuulsa tehnoskene sadakond klubi, kes olid paatidel ja ujuvplatvormidel seadnud end sisse Spree jõel, et bassitümpsu abil AfD «minema peletada».

«Berliini klubikultuur on kõike seda, mida natsid ei ole,» deklareerisid nad oma avalduses.

«Me oleme edumeelsed, veidrad, feministlikud, rassismivastased, kaasavad ja värvikad.»

Berliini politsei oli rahu tagamiseks mitmelt poolt Saksamaalt kohale toonud 2000 korrakaitsjat.

Enne meeleavaldusi olid vasakäärmusliku liikumise Antifa liikmed kutsunud oma veebiküljel kaosele, kutsudes toetajaid «saboteerima AfD meeleavaldust kõigi vajalike vahenditega».

2013. aastal algselt eurovastasena asutatud AfD kogus populaarsust, kasutades ära ulatuslikku pahameelt seoses enam kui miljoni asüülitaotleja saabumisega Saksamaale pärast 2015. aastat.

Erakonnal on nüüd Bundestagis üle 90 koha ning nende kohalolek on märgatavalt muutnud debattide tooni.

Merkeli vasak-parem koalitsioonivalitsus on vastanud AfD tõusule asüülipoliitika karmistamisega, kuid paremäärmuslaste populaarsus on endiselt tõustuteel.

Tagasi üles