Suurbritannia suurendab Vene ohu tõttu sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas (47)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene sõjalaev Murmanski oblastis asuvas Severomorski sadamas.
Vene sõjalaev Murmanski oblastis asuvas Severomorski sadamas. Foto: Andrei Luzik / Andrei Luzik/TASS/Scanpix

Briti kaitseminister Gavin Williamson teatas täna, et Venemaa agressiooni pärast mures Suurbritannia suurendab sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas.

Williamson ütles väljaandele The Sunday Telegraph, et valitsus koostab Arktika kaitsmise strateegiat, mis muu hulgas näeb ette 800 eriüksuslase saatmist ja baasi rajamist Norra põhjaossa.

Briti kaitseminister Gavin Williamson.
Briti kaitseminister Gavin Williamson. Foto: Stefan Rousseau/AP

Williamsoni sõnul näitavad Venemaa otsused taasavada Nõukogude Liidu ajast pärit baase ja allveelaevade tegevuste suurenenud tempo, et Ühendkuningriik peab piirkonnas näitama kohalolekut ja kaitsma oma huve.

Brittide samm on osaliselt reaktsioon asjaolule, et Arktika jää taandudes üritab Venemaa laiendada oma sealseid tegevusi, muu hulgas arendada konteinerlaevade liikumist Põhja-mereteel. Jää sulamine kutsus esile ka võidujooksu Arktika jää all olevate naftavarude kasutuselevõtmise pärast.

Strateegia eesmärk on tagada, et Suurbritannia suudab edukalt jälgida Venemaa allveelaevade liikumist ja relvajõud suudavad igale ohule reageerida.

«Näeme, et Venemaa allveelaevade tegevus on väga lähedal sellele tasemele, mis ta oli külma sõja ajal. On õige, et me sellele vastame,» lausus Williamson.

«Kui keerame kella tagasi 10 aastat, siis paljud inimesed arvasid, et allveelaevade ajastu Kaug-Põhjas, Atlandi ookeani põhjaosas ning sellest lähtunud oht kadus Berliini müüri lagunemisel. See oht on taas tõusnud esiplaanile,» ütles minister.

«Kui tahame kaitsta oma huve kohas, mis on sisuliselt meie tagaaed, siis see on miski, mida peaksime tegema,» lisas Williamson.

Strateegia osana saadab Ühendkuningriik Norrasse järgmise 10 aasta jooksul igaks talveks 800 eriüksuslast, kes hakkavad töötama koos USA ja Hollandi merejalaväelaste ja Norra sõduritega. Briti sõdurid saavad kaasa ka soomukid Viking.

Strateegia näeb ette ka Vene allveelaevade liikumise jälgimise lennukitega P8 Poseidon ning Briti allveelaevade saatmise Arktika jää alla.

Ühendkuningriik tahab näidata, et kuninglikul mereväel pole mitte ainult oskused ja võime tegutseda liustikujää all, vaid ka tahe seda teha, lausus Williamson.

«Selle keskmes on pealehakkamine, tempo suurendamine, meie võimekuste suurendamine ning soov näidata, et oleme seal, et hoida koos rahvusvahelist reeglitepõhist korda,» sõnas ta.

Strateegiale eelnevalt teatas Williamson juunis, et riik saadab Islandile hävituslennukid Typhoon.

Novembris saadab Suurbritannia 3000 sõdurit Norras toimuvale NATO õppusele Trident Juncture, kus osaleb 40 000 sõdurit.

Kommentaarid (47)
Copy
Tagasi üles