Rumeenia: õigusriigi põhimõtted ei tohi olla EL-i rahastuse tingimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/29/11750350t1hf1c3.jpg)
Euroopa Liidu eesistuja Rumeenia välisminister Teodor Meleșcanu ütles täna usutluses AFP-le, et EL-i rahastuse tingimuseks ei tohi seada õigusriigi põhimõtetest kinnipidamist.
Rumeenial on tekkinud EL-iga vastasseis kavandatavate kohtureformide tõttu. Meleșcanu kinnitusel ei ole Bukarest kunagi sekkunud õigussüsteemi toimimisse ning riigis on konsolideeritud, stabiilne demokraatia.
Rumeenia esimest eesistumist tumestavad pikka aega kestnud vaidlused õigussüsteemi reformi üle, mis Euroopa Komisjoni väitel õõnestab kohtute sõltumatust ja võitlust korruptsiooniga.
Rumeenia vasakpoolse valitsuse väitel on muudatused vajalikud prokuröride võimu kuritarvitamise takistamiseks.
Euroopa Parlament võttis jaanuaris vastu eelnõu, mis ütleb, et riigid, mis õõnestavad ühenduse demokraatlikke põhimõtteid, võivad rahastusest ilma jääda.
«Minu arvates ei tohiks seesugust seost (raha ja õigusriigi vahel) kehtestada,» ütles Meleșcanu.
«Tähtis on kriteeriumides selgus luua, et me teaksime, millistest EL-i rahadest me räägime ja mida tähendab õigusriik,» lisas ta.
Meleșcanu rõhutas, et sellist asja nagu «täiuslik demokraatia» ei ole olemas ja Rumeenia on teinud võitluses korruptsiooniga märkimisväärseid edusamme.