Macron seisab silmitsi oma ametiaja suurima streigiga

Punased tuled Saint Lazare rongijaamas Pariisis. Prantsusmaal toimub streik president Emmanuel Macroni pensionireformi vastu.

FOTO: MICHEL EULER/AP/Scanpix

Prantsusmaal alustavad transporditöötajad, õpetajad ja teiste elualade esindajad täna tööseisakut osana ametiühingute ja president Emmanuel Macroni vastasseisust tema kavandatud pensionireformi üle.

Riiklik raudteefirma on tühistanud 90 protsenti plaanitud kiirrongireisidest, Pariisi metroo jääb suuresti suletuks, lennufirmad on tühistanud sadu lende ning enamik Prantsusmaa koole jätab täna tunnid ära.  

Streigiga liituvad ka mõned lennujuhid, mistõttu on riiklik lennufirma Air France tühistanud 30 protsenti siselendudest ja 15 rahvusvahelistest lendudest. Briti lennufirma EasyJet on tühistanud 223 lendu. 

Bussiaegade infotahvlilt võib näha, et mitmed liinid täna ei toimi.

FOTO: PHILIPPE LOPEZ/AFP/Scanpix

Töötajad üle kogu Prantsusmaa peavad kas jääma koju või otsima uuenduslikke viise töökohtadele jõudmiseks. Tööseisak võib kesta mitu päeva ja see kujuneb ilmselt tõsiseks proovikiviks Macronile, kes tuli 2017. aasta mais võimule lubadusega Prantsusmaa põhjalikult ümber korraldada. 

Ehkki Macronil näib olevat õnnestunud kollavestide meeleavaldustest lähtuv oht neutraliseerida, võib pensionireformiga seonduv pahameel anda protestiliikumisele uue hoo. 

13. septembril halvas transporditöötajate streik Pariisis liikluse. «Tõehetk Macronile,» kirjutas päevaleht Le Monde täna. «Järgmised päevad on riigipeale otsustav proovikivi.» 

«Kas protestid ja streigid on piisavalt tugevad reformimarsi peatamiseks? Kõik hoiavad hinge kinni,» kirjutas veebiportaal Mediapart. 

Emmanuel Macron.

FOTO: JACQUES WITT/SIPA/Scanpix

Macroni reformiplaani keskmes on üleminek universaalsele pensionisüsteemile, milleks tuleb kaotada 42 erirežiimi sektoritele alates raudtee- ja energiatöölistest kuni advokaatide ja Pariisi ooperi töötajateni, kellele praegune süsteem võimaldab kõrgemaid pensione ja varajase pensionilemineku võimalust. 

Ametiühingud väidavad, et muudatused sunniksid miljoneid erasektori töötajaid jätkama pärast seadusega ettenähtud pensioniea - 62 aastat - täitumist töötamist, kui nad soovivad saada kätte neile lubatud täiemahulise pensioni. 

Peaminister Édouard Philippe, kes on tunnistanud, et Prantsuse töövõtjad peavad hakkama järk-järgult kõrgema vanuseni töötama, kavatseb avaldada reformi üksikasjad 12. detsembril. 

Siseminister Christophe Castaneri sõnul ootavad võimud täna 245 meeleavaldust üle riigi. Pariisi politseijuht Didier Lallement ütles, et ainuüksi pealinnas toovad võimud korra tagamiseks tänavatele 6000 julgeolekujõudude liiget. 

Tagasi üles