Iraani hoiatus suurendas ohtu Euroopa sõduritele Lähis-Idas

Euroopa sõdureid vihjamisi ähvardanud Iraani president Hassan Rouhani täna valitsuse istungil. Foto: AFP / Scanpix

Iraani president suurendas ohtu tuhandetele Lähis-Idas asuvatele Euroopa sõjaväelastele, kui teatas valitsuse istungil, et Euroopa sealsed üksused võivad sattuda ohtu, kui eurooplased liituvad Iraani vastu suunatud USA maksimaalse surve kampaaniaga.

Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa on üritanud kuid päästa 2015. aasta tuumalepet pärast seda, kui president Donald Trump 2018. aastal oma riigi sellest välja viis. Kuid teisipäeval käivitas Euroopa Liit leppes ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanismi, sest tahab saada mullu lepet avalikult rikkuma hakanud Iraan leppe piiridesse tagasi.

Teherani arvates ei peaks Iraan olema enam leppega seotud, sest USA kehtestas Iraanile halvavad sanktsioonid, mis lepe ära hoidma pidi. Olukorda raskendas 3. jaanuaril Iraani tippkindrali Qasem Soleimani surmaga lõppenud USA õhulöök, millele Iraan vastas raketirünnakuga kahele Iraagis asuvale, ent USA sõdureid võõrustavale baasile. Raketirünnakutes ohvreid polnud.

«Täna on ohus Ameerika sõdur, homme võib olla ohus Euroopa sõdur,» ütles president Hassan Rouhani valitsuse istungil.

Euroopa riikidel on sõdurid Afganistanis, Iraagis ja mujal Lähis-Idas. Peamiselt tegutsevad nad koos palju suuremate USA sõjaväelaste kontingentidega. Iraan on omakorda piirkonnas liidus relvarühmitustega Iraagis, Süürias, Liibanonis ja Jeemenis.

Järgnevalt vaatame lähemalt Euroopa sõjalist kohalolekut:

Iraak ja Süüria

ÜK, Prantsusmaa ja Saksamaa on kõik osalejad USA juhitud koalitsioonis, mis sõdib äärmusrühmitusega Islamiriik.

ÜK-l on Iraagis 400 sõdurit, samas kui Saksamaa on sinna IS-i vastu tegutsemiseks ja Iraagi üksuste väljaõpetamiseks paigutanud pea 450 sõdurit. Saksamaa viis pärast Soleimani surma Iraagist ajutiselt Kuveiti 35 sõdurit. Enamik lennutati Jordaaniasse, kus Saksa sõdurid juba tegelevad IS-i-vastase koalitsiooni heaks luure ja tankimislendudega.

Prantsusmaal on piirkonnas umbes tuhat sõdurit, kes aitavad sõdida IS-iga Iraagis ja Süürias.

Bagdadis töötab Euroopa Liidu kui bloki ridades mitukümmend inimest julgeolekusektori reformi kallal ning osa neist nõustab ka siseministeeriumi. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Peter Stano sõnul on ametnikud ohtudest teadlikud, kuid EL Iraagist ei lahku.

IS-i-vastasele missioonile aitavad Iraagis kaasa ka Eesti sõdurid.

Pärsia laht

ÜK-l on Bahreinis mereväebaas, kuhu mahub kuni 500 Briti sõjaväelast. Baasi sõjaväelased tegelevad merejulgeoleku tagamisega. Lisaks on ÜK-l Omaanis ühine väljaõppebaas.

Prantsusmaal on Abu Dhabi Port Sayedis mereväebaas, kus paikneb umbes 700 Prantsuse sõjaväelast. Suurbritannial ja Prantsusmaal on piirkonnas sõdureid ka USA sõjaväebaasides.

Afganistan

NATO Afganistani-missioonis Resolute Support osaleb umbes 17 000 sõdurit 39 liitlas- ja partnerriigist, kaasa arvatud Eestist. Allianss lõpetas oma lahingumissiooni 2014. aastal ning nüüd pakub Afganistani sõjaväelastele nõu ja väljaõpet. ÜK-l on Afganistanis pea tuhat sõdurit ja Saksamaal umbes 1100.

Liibanon

Mitu Euroopa riiki, kaasa arvatud Eesti, on panustanud üksustega ka Liibanoni lõunaosas tegutsevasse ÜRO rahuvalvemissiooni. Selle sõdurid patrullivad Iisraeli ja Iraani toetatud relvarühmituse Hizbollah' vahelist rindejoont. Prantsusmaal on selles missioonis umbes 700 sõdurit, Saksamaa on saatnud rahuvalvajate meremissioonile üle saja sõduri.