Putin tahab triljonite rubladega majandust turgutada
/nginx/o/2020/01/22/12887228t1h3d03.jpg)
Venemaa president Vladimir Putin on lubanud investeerida viie aasta jooksul kümneid triljoneid rublasid riigi viletsasse taristusse ja teistesse sektoritesse, et anda hoogu praegu kasinale majanduskasvule.
Eelmisel nädalal ametisse nimetatud uus peaminister Mihhail Mišustin lubas tunamullu esitletud ja praeguseks suuresti soiku jäänud niinimetatud rahvusprojektidega kiirelt tegutsema hakata.
Kremli eesmärk on saavutada sisemajanduse koguprodukti (SKP) neljaprotsendine aastane kasv. Et Maailmapank prognoosib riigile sel ja järgmisel aastal 1,6-1,8 protsendist kasvu, on eesmärk ambitsioonikas.
Putin on eraldanud 25,7 triljonit rubla (375 miljardit eurot) investeeringuteks pea kõigisse majandusharudesse: digitaliseerimine, demograafia, ökoloogia, haridus, teed, kultuur ja tervishoid.
Suurem osa rahast peaks tulema riigikassast, sealhulgas ka mullu tõstetud käibemaksust. Umbes kolmandik aga erainvesteeringutest.
Mišustin andis oma valitsuse ministritele, kelle Putin teisipäeval ametisse kinnitas, 20. veebruarini aega, et tulla välja ettepanekutega projektide elluviimiseks.
Taristu
Venemaa on pindalalt maailma suurim riik, kuid see on kimpus iganenud ja halvas seisus taristuga, mis ei vasta globaalse kaubanduse esitatud nõudmistele.
Umbes veerand investeeringute eelarvest on seetõttu suunatud raudteevõrgu, lennujaamade, maanteede ja sadamate renoveerimisele.
Ehitatakse moodsaid kiirteid, mille seas on 300-kilomeetrine tee Moskva ja Kaasani vahel.
Heaks on kiidetud ka ava raudteevõrgistiku parandamiseks, mis näeb ette kiirraudteede rajamist aga ka riigiraudtee RZD välismaise tegevuse laiendamist.
Plaanis on ehitada uusi gaasi- ja naftatorusid ja arendada kaubandustaristut Arktikas, mis on kliimamuutuse tõttu ligipääsetavamaks ja laevadele seilatavaks muutunud.
Keskkond
Umbes 16 protsenti investeeringutest suunatakse keskkonda, kuivõrd maailma neljas saastavaim riik on muutunud teadlikumaks keskkonnakahjust tingitud väljakutsetest ja probleemidest.
Ametivõimud tahavad vähendada suurima õhusaastega linnade emissiooni 2024. aastaks viiendiku võrra.
Luuakse ka uusi loodusparke ja proovitakse vähendada reovee laskmist Volga jõkke ja Baikali järve.
Kuna suur osa riigist asub Arktilises vöötmes, kuhu rajatud taristu on kohandatud igikeltsa jaoks, on Venemaa üks kliimasoojenemisele haavatavamaid riike ja viimasel ajal on sel olnud probleeme üleujutuste ja suurte metsapõlengutega.
Demograafia ja tervishoid
Putin on võtnud eesmärgiks lahendada ka kaks probleemi, mida nähakse Venemaa suurima nõrkusena: kahanev rahvastik ja tervishoid.
"Venemaa saatus ja ajalooline väljavaade sõltub sellest, kui palju meid on," ütles Putin läinud nädalal aastakõnes seadusandjatele.
Venemaa sündimus on osalt langemas seetõttu, et praegu lapsevanemateks saav põlvkond sündis 1990. aastatel, mis sündimus majandusliku ebakindluse tõttu järsult langes.
Rahvastik on alates 1991. aastast kahanenud pea viie miljoni võrra, kuid Putin tahab keskmise sündide arvu naise kohta tõsta 2024. aastaks 1,5-lt 1,7-le.
Selle saavutamiseks teatas ta uutest rahalistest boonustest vanematele, kellel on enam kui üks laps. Lisaks sellele lubas Putin pikendada venelaste oodatavat eluiga, edendades sporti ja eakate hoolekannet.
Rahvastiku vähenemist tahetakse pidurdada ka liiklussurmade vähendamisega kolmandiku võrra.
Digitaliseerimine
Mišustin oli enne peaministriks saamist Vene föderaalse maksuameti juht ja vedas eest riigi bürokraatia radikaalset uuenduskuuri ja digitaliseerimist.
Kihutatuna maksuametis saavutatud edust, on Mišustin öelnud, et uue valitsuse reformides on kesksel kohal digitaalsus.
"Riik peab olema kodanikke teeniv digitaalne platvorm," ütles ta.
Plaanide seas on uue põlvkonna 5G mobiilsidevõrgu rajamine kümnesse suurlinna 2024. aastaks.
Valitsus plaanib edendada ka Vene telekommunikatsiooniseadmete tootmist ja kohustada telefonitootjaid seadmetesse Vene tarkvara eelpaigaldama.