USA senat avas tee Trumpi õigeksmõistmisele, hääletus toimub kolmapäeval (9)

Copy
President Donald Trump.
President Donald Trump. Foto: Evan Vucci/AP

USA senat tõrjus reedel president Donald Trumpi tagandamise protsessil napilt uute tunnistajate kutsumise ja dokumentide väljanõudmise, avades tee tema õigeksmõistmisele võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises.

Senaatorid lükkasid suuresti parteiliini pidi häältega 51-49 tagasi demokraatide katsed kutsuda tunnistusi andma Valge Maja endine julgeolekunõunik John Bolton ja teised Trumpi nõunikud.

Nüüd on senatil kavas anda esmaspäeval neli tundi lõppsõnaks esindajatekoja süüdistajatele ja Valge Maja advokaatidele ning kolmapäeval korraldada lõpphääletus. 

Selle toimumine kolmapäeval tähendab, et ajalooline tagandamisprotsess ei lõpe enne teisipäeva, mil president kongressi täiskogule oma aastakõne esitab – asi, mida Valge Maja on püüdnud ära hoida. 

Üsna suure kindlusega võib väita, et Trump mõistetakse õigeks senatis, kus vabariiklastel on 53 kohta demokraatide 47 vastu ja kus presidendi ametist kõrvaldamiseks on vaja kahekolmandikulist enamust ehk 67 senaatori poolthäält. 

Kaks vabariiklast, senaatorid Mitt Romney ja Susan Collins toetasid tunnistajate kutsumist, kuid sellest ei piisanud meetme heakskiitmiseks. 

Demokraatidel ei õnnestunud võita juurde nelja häält, mis lubanuks tunnistusi andma Boltoni, Valge Maja kantseleiülema kohusetäitja Mick Mulvaney ja teised. 

Senati demokraatide liider Chuck Schumer nimetas seda suureks tragöödiaks. 

«Ameerika jääb mäletama seda päeva – päeva, mil Ühendriikide senat ei olnud oma kohustuste kõrgusel, pööras selja tõele ning läks selle asemel võltsprotsessi teed,» lausus Schumer.

18. detsembril Trumpi tagandamise heaks kiitnud esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi süüdistas tunnistajate kutsumise vastu hääletanud vabariiklasi kaasosaluses presidendi tegude varjamisel. 

«Ta on tagandatud igaveseks,» ütles Pelosi. «Ei saa olla õigeksmõistmist ilma õigusemõistmiseta. Ja ei saa olla õigusemõistmist ilma tunnistajateta, dokumentideta ja tõenditeta.» 

Demokraadid oleksid soovinud kuulda Boltonit, kes oma peagi ilmuvas raamatus väidetavalt kirjutab, et Trump kinnitas talle isiklikult, et sõjaline abi Ukrainale oli seotud viimase nõusolekuga uurida demokraatide presidendikandidaadiks pürgiva Joe Bideni ja tema poja Hunteri tegevust.

Trump on kolmas president USA ajaloos, kelle tagandamise esindajatekoda heaks kiidab. 

Senati vabariiklaste enamuse liider ja Trumpi liitlane Mitch McConnell ütles, et esindajatekojast määratud süüdistajad ehk nn tagandamisjuhid on juba esitanud oma seisukohtade põhjendamiseks piisavalt tõendeid ja täiendavateks tunnistajateks pole vajadust.

«Senati enamus otsustas, et hulk tunnistajaid ning üle 28 000 lehekülje dokumente on piisav otsustamaks esindajatekoja süüdistuste üle selle tagandamisprotsessi lõpus,» lausus ta. 

«Senatil ei ole mingit vajadust juurdlust taasavada,» märkis McConnell. 

Ta lisas, et senat jätkab tagandamiskohtuna kell 11 esmaspäeval, et võimaldada esindajatekoja süüdistajatel ja Valge Maja advokaatidel oma lõppsõna esitada. Mõlemal poolel on selleks aega kaks tundi. 

Seejärel hääletab senat kolmapäeval kell neli pärast lõunat kahe tagandamissüüdistuse üle, mille demokraadid möödunud kuul esindajatekojas heaks kiitsid. 

Demokraadid olid lootnud ümber veenda piisavalt vabariiklasi täiendavate tunnistajate kutsumiseks, kuid nende katsed said tagasilöögi, kui Alaska senaator Lisa Murkowski lubas siiski hääletada uute tunnistajate vastu.

«Arvestades selle tagandamise parteilist iseloomu algusest saadik ja kogu protsessi vältel jõudsin järeldusele, et senatis ei ole õiglast protsessi oodata,» märkis Murkowski. 

«Ma ei arva, et selle protsessi jätkamine midagi muudaks,» lisas ta. 

Tennessee vabariiklasest senaator Lamar Alexander, kelles demokraadid samuti üht võimalikku liitlast nägid, ei pidanud samuti täiendavaid tõendeid vajalikuks. 

«Presidendi poolt oli kohatu paluda välisriigi liidril uurida oma poliitilist oponenti ja hoida kinni Ühendriikide abi selle uurimise algatamiseks,» lausus Alexander. 

«Kuid põhiseadus ei anna senatile volitusi kõrvaldada president ametist ja keelata tal osalemine selle aasta valimistel üksnes seetõttu, et ta teod on sobimatud,» lisas ta. 

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles