Euroopa «Prantsuse-Saksa mootor» põrises taas tööle

Merkeli ja Macroni videokonverents, 18. mai.

FOTO: POOL New/REUTERS/Scanpix Baltics

President Emmanuel Macron ja liidukantsler Angela Merkel on käima tõmmanud Prantsuse-Saksa «mootori», et teostada koos ambitsioonikas majanduse taastamise kava ka juhul, kui ees seisab konarlik tee.

Macron ja Merkel, kelle suhteid on varjutanud ebakõlad mitmes võtmeküsimuses, jätsid esmaspäeval erimeelsused kõrvale ning pakkusid välja 500 miljardi eurose fondi koroonaviiruse pandeemiast laastatud majanduse parandamiseks.

Kava tähendab olulist sammu mõlema jaoks, Saksamaa on aga lähemale liikunud Prantsusmaa vaatele, et vaja on rohkem paindlikkust, mis kindlustaks kogu Euroopa, mitte üksnes rikka Põhja-Euroopa kriisist kosumise.

Nende plaani järgi rahastatakse fondi turult Euroopa Liidu nimel laenates ning välja antud raha ei tule tagasi maksta.

«Armastus tuli lõpuks tagasi,» kirjutas saksa ajaleht Die Zeit. «Prantsuse-Saksa mootor toimib jälle.»

Prantsusmaal lisas Le Monde: «Uus Prantsuse-Saksa start Euroopa jaoks».

Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian ütles LCI televisioonile: «See on tõeline elektrišokk, mis näitab, et Euroopa suudab kriisi ajal iseennast ületada.»

«Seda on rohkem kui oodatud, see on pretsedenditu. Pariis ja Berliin on kokku leppinud asjas, mis veel mõni nädal tagasi oli sakslastele võimatu,» kommenteeris Euroopa välissuhete nõukogu Pariisi büroo juht Tara Varma. 

Siiski ei pruugi Pariisi ja Berliini edu ühise pinna leidmisel olla piisav, et plaan võidaks kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi toetuse. 

Rahanduslikult karmi Hollandi entusiasm jääb kaheldavaks ning Austria on andnud mõista, et ettepaneku põhinemine mitte tagasimakstaval laenul, vaid abirahal ei ole talle meeltmööda.

Varma sõnul on Prantsusmaa ja Saksamaa leidnud konsensuse, mille võib omaks võtta kogu Euroopa Liit. «Me ei tohi leida end olukorras, kus ütleme, et see on vaid Prantsuse-Saksa asi ja teised jäeti kõrvale.»

Anonüümne allikas Macroni lähikonnast kinnitas, et Prantsuse-Saksa partnerlus on kõige parem siis, kui ei ole tegemist üksnes fassaadi näitamisega. Ta rõhutas, et ka erimeelsustele on vaja suuta ehitada lahendusi. 

Suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel on defineerinud kaasaja Euroopa ajalugu.

Saksa kantslerid ja Prantsuse presidendid on viimastel aastakümnetel moodustanud võimupaaride jätkuvuse. 

See sisaldas ajalooliselt sümboolseid suhteid sõjajärgsete liidrite Charles de Gaulle'i ja Konrad Adenaueri vahel, mida jätkasid Georges Pompidou ja Willy Brandt.

Siis tuli François Mitterrand'i ja Helmut Kohli erakordselt tihe tandem, mis suunas kommunismi kokkuvarisemist.

Viimasel ajal aga teenisid Merkeli ja Sarkozy poliitiliselt lähedased suhted pressis hüüdnime «Merkozy».

Kuid Macroni-Merkeli tandem on vahel olnud pinges. Macron pole tagasi hoidnud oma kannatamatust Saksamaa soovimatusega ilmutada suuremat eelarvepaindlikkust, samal ajal on aga Berliin näidanud ärrituse märke Prantsusmaa liidri suurejoonelisuse suhtes Euroopa laval.

Ka nüüd hoiatavad analüütikud, et liiga vara on saavutatud plaani ajalooliseks pöördepunktiks pidada. 

Prantsusmaa Euroopa asjade minister Amélie de Montchalin viitas teisipäeval, et raskused võivad veel ees seista, märkides, et kui kaheksa Euroopa Liidu riiki toetavad plaani, siis ülejäänuid on vaja alles veenda.

«Me loodame, et ka kõige kokkuhoidlikumad suudavad oma egoismi ületada ajal, mil selleks pole enam kohta ja kui hädaolukord näitab, et ükski meist ei saa üksinda hakkama,» ütles ta. 

Rémi Bourgeot, majandusteadlane ja Rahvusvaheliste ja Strateegiliste Suhete Instituudi (IRIS) kaastööline, ütles, et uus harmoonia Pariisi ja Berliini vahel ei ole vähetähtis, kuid see on endiselt habras. «Seal puudub väga palju olulisi detaile... ning Saksamaa valitsus võib endale alati appi kutsuda Põhja-Euroopa maade vastuseisu.»

Le Monde hoiatas juhtkirjas: «See pole veel tehtud lepe... Prantsuse-Saksa «lokomotiivil» on vaja kulutada rohkem energiat, et ületada Põhja-Euroopa maade tõrksus.»

Tagasi üles