Armeenia-Aserbaidžaani piiril hukkus üheksa sõjaväelast
Aserbaidžaani ja Armeenia piiril hukkus teisipäeval relvakokkupõrgete kolmandal päeval vähemalt üheksa sõdurit, hoolimata rahvusvahelistest manitsustest vaoshoitusele.
Pühapäeval puhkenud vägivald piiril on aastate hullim ja kergitanud mure konflikti eskaleerumise pärast.
Aserbaidžaani teatel hukkus teisipäeval seitse sõdurit, nende seas kaks ohvitseri. Armeenia teatas kahest langenust.
Kaks endist liiduriiki on juba aastakümneid olnud vaenujalal Aserbaidžaani edeleosas asuva Mägi-Karabahhi pärast, mille hõivasid 1990. aastatel 30 000 elu nõudnud konfliktis armeenia separatistid.
Kokkupõrked väljaspool Mägi-Karabahhi on haruldased, ent alates pühapäevast on pooled teatanud tulevahetustest kaugel eemal, riikide põhjapiiril.
Aserbaidžaani kaitseministeeriumi teatel ründasid Armeenia sõjaväelased teisipäeval riigi põhjaosas Tovuzi piirkonnas kahe riigi piiriala, kasutades suurtükke ja suure kaliibriga kuulipildureid. Tule alla jäi mitu piirkonnas asuvat küla, lisas ministeerium.
Asekaitseminister Karim Viljev ütles riigitelevisioonile, et kokkupõrkes langesid kindralmajor, kolonel ja veel viis sõjaväelast. Kokku on Aserbaidžaani poolel alates pühapäevast surma saanud 11 sõjaväelast.
Aserbaidžaani välisministeeriumi teatel hukkus suurtükilöögis ühele külale ka tsiviilelanik.
Armeenia süüdistas Aserbaidžaani vägesid Tavuzi maakonna piiril tule avamises. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Sushan Stepanyani sõnul hukkusid major ja kapten.
Armeenia välisministeerium süüdistas Aserbaidžaani ka droonide kasutamises Tavuzis asuva Berdi küla tsiviilelanike vastu.
«See agressioon Armeenia tsiviilelanikkonna julgeoleku vastu saab proportsionaalse vastuse, mille eest kannab Aserbaidžaan täit vastutust,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Anna Naghdaljan.
Relvakokkupõrked põhjapiiril, sadade kilomeetrite kaugusel Mägi-Karabahhist, on viinud üleskutseteni koheseks relvarahuks Ühendriikidelt, Euroopa Liidult ja Venemaalt. Aserbaidžaani liitlane Türgi on Bakuule aga toetust avaldanud.
«Me oleme sügavalt mures tulevahetuse pärast Armeenia-Aserbaidžaani piiril,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Moskva kutsub kumbagi poolt üles näitama vaoshoitust, ütles ta.
Aserbaidžaani poliitikaanalüütik Elhan Shahinoglu ütles, et sõja oht on väga kõrge.
«Aserbaidžaani kindral hukkus ja Bakuu annab vastulöögi,» ütles ta. «Aserbaidžaanis on laialdane toetus sõjalise tegevuse viimiseks Karabahhi.»
Armeenia analüütiku Hakob Badaljani sõnul on sõda samas väga ebatõenäoline.
«Bakuu ja Jerevan, aga ka regiooni geopoliitilised jõud (Venemaa ja Türgi), ei taha suurt sõda, mis viiks katastroofiliste tagajärgedeni,» märkis ta ja lisas, et kummalgi poolel pole selgelt sõjalist eelist teise ees.
Neli aastat tagasi oli Aserbaidžaanil sõjaline eelis, ent Armeenia on alates sellest ajast kaalukaussi kallutanud, ostes moodsat Vene relvastust, lisas ta.
Kõnelused Mägi-Karabahhi konflikti üle, mida vahendavad Prantsusmaa, Venemaa ja Ühendriigid, on alates 1994. aasta relvarahust suuresti soikus.
Vaidlusalust regiooni kontrollib Armeenia, kellel on lähedad sidemed Venemaaga, ja kes on lubanud mistahes katsed regiooni vallutada tagasi lüüa.
Energiavarude poolest rikas Aserbaidžaan, kelle kaitse-eelarve ületab terve Armeenia riigieelarve, on korduvalt ähvardanud kontrolli regiooni üle jõuga taastada.
Olukord piirkonnas oli pingeline ka 2016. aastal, mil ohvriterohked relvakokkupõrked ähvardasid viia sõja puhkemiseni.