ELi liidrid leppisid kokku sanktsioonides Valgevenele
Euroopa Liidu liidrid kiitsid täna heaks sanktsioonid seoses poliitilise kriisiga Valgevenes, murdes Küprose algse vastuseisu karmi hoiatusega Türgile gaasipuurimise eest Vahemere idaosas.
Otsus võimaldab ELil kehtestada umbes neljakümnele valimistulemuste võltsimises ja protestide vägivaldses mahasurumises süüdistatud režiimi liikmele reisikeelud ja külmutada nende varad. President Aljaksandr Lukašenkat ennast sanktsiooninimekirjas esialgu pole.
Valgevene sanktsioonidele valitses ELi liikmesmaade seas laialdane toetus ning liitlased Ühendkuningriik ja Kanada olid omaenda sihitud meetmetest juba varem teatanud.
Küpros pidurdas otsust, nõudes, et liikmesriigid peavad eelnevalt astuma samme Türgi vastu seoses selle tegevusega Vahemere idaosas.
Liidrid pidasid aru enam kui seitse tundi, kuni jõudsid kokkuleppeni ühisavalduses, mis sisaldab muu hulgas Türgi ähvardamist viivitamatute sanktsioonidega, kui see jätkab gaasi puurimist Küprose vetes.
«Kui Ankara oma seesugust tegevust jätkab, kasutab EL kõiki kättesaadavaid vahendeid ja võimalusi. Meil on tööriistakast, mida võime rakendada viivitamatult,» märkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Avaldusest piisas Nikosiale oma veto tühistamisest sanktsioonidele Valgevene vastu, mis ametiisikute sõnul jõustuvad nüüd reedel.
Kahepäevase erakorralise ülemkogu esimese õhtu aruteludes domineerisid ühenduse keerulised suhted Türgiga, mis on mässitud Vahemerel ohtlikku vastasseisu Kreeka ja Küprosega.
Ankarale pakuti avalduses lisaks piitsale siiski ka präänikut, lubades tihedamaid suhteid ja paremaid kaubandustingimusi, kui see kohustub pidama heas usus dialoogi ja hoidub ühepoolsetest sammudest.
ELi varasemad hoiatused ja sanktsioonid puurimisega seotud isikule ei ole Ankarat heidutanud.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan esines ülemkogu eel trotsliku avaldusega, öeldes oma riigi parlamendile, et Euroopa Liit on teinud endast «ärahellitatud Kreeka ja Küprose kreeklaste administratsiooni pantvangi».
Ta lubas jätkata oma kindlameelset lähenemist.
ELi liidrid leppisid kokku, et jälgivad hoolikalt arenguid Vahemere idaosas ja naasevad teema juurde järjekordselt tippkohtumisel detsembris.
Hoolimata kasvavatest pingetest Erdoğani valitsusega, on EL ettevaatlik oma tähtsa naabri ja NATO liikmega, mis mängis otsustavat rolli 2015.–2016. aasta rändekriisi lõpetamisel.
Saksa liidukantsler Angela Merkel märkis: «Me soovime edasi viia ka seda positiivset päevakorda, sest oleme erimeelsustest hoolimata teadlikud strateegiliste suhete tähtsusest Türgiga.»
Türgi ja Kreeka pinged on pisut leevenenud, sest pooled leppisid kokku takerdunud kõneluste taasalustamises. Neljapäeval aga lõid Kreeka ja Türgi sõjaväed otsesuhtlusliini, et hoida ära juhuslikke kokkupõrkeid Vahemere idaosas.
Suhteid Türgiga on samas komplitseerinud süüdistused Ankara sekkumises konflikti Mägi-Karabahhis, kus lahingutes Armeenia ja Aserbaidžaani vahel on surma saanud ligi 130 inimest.
Prantsuse president Emmanuel Macron nõudis reedel Türgilt selgitust džihaadivõitlejate väidetava saabumise kohta Aserbaidžaani ja ärgitas NATOt astuma vastu oma liikme sammudele.
«Punane joon on ületatud, mis on lubamatu,» lausus Macron. «Ma kutsun kõiki NATO partnereid astuma vastu NATO liikme käitumisele.»