USA kiitis Hiinat trotsides heaks järjekordse suure relvatehingu Taiwaniga

Copy
USA sõjalaeva välja tulistatud rakett Harpoon.
USA sõjalaeva välja tulistatud rakett Harpoon. Foto: Stocktrek Images/Scanpix

USA kiitis täna heaks saja rannakaitsesüsteemi Harpoon müümise Taiwanile 2,4 miljardi dollari eest; alles möödunud nädalal oli heakskiidu saanud enam kui miljardidollarine Washingtoni relvatehing Taipeiga.

Harpoonide müük «aitab parandada vastuvõtja julgeolekut, säilitada piirkonna poliitilist stabiilsust, sõjalist tasakaalu ... ja arengut,» on öeldud välisministeeriumi avalduses.

Tehing hõlmab sadat rannakaitsesüsteemi (HCDS) Harpoon, mis omakorda sisaldab 400 laevavastast raketti RGM-84L-4 Harpoon Block II, mille maksimaalne lennukaugus on 125 kilomeetrit.

Ettevõttes Boeing valmistatud rakette saab paigaldada nii fikseeritud platvormidele kui ka veokitele.

Demokraatlik Taiwan elab pidevas autoritaarse Hiina invasiooni ohus. Peking näeb saart osana oma territooriumist, mille liitmiseks ei välistata jõu kasutamist.

Hiina on suurendanud diplomaatilist ja sõjalist survet Taiwanile alates 2016. aasta valimistest, mis tõid võimule president Tsai Ing-weni, kes näeb saart de facto iseseisva riigina, mitte osana Hiinast.

Hiina hävitajad ja pommitajad on sisenenud viimastel kuudel üha sagedamini Taiwani õhutõrjetsooni, samas kui propagandafilmides on näidatud simuleeritud rünnakuid Taiwani sarnaste alade vastu.

Möödunud kolmapäeval kiitis USA heaks miljardidollarise tehingu 135 õhk-pind tüüpi tiibraketi AGM-84H SLAM-ER müügiks Taiwanile. Nende lennukaugus erinevalt Harpoonidest on suurem saart Hiinast lahutava Taiwani väina laiusest.

Heaks kiideti ka kuue MS-110 õhuluure sensori ja 11 M142 mobiilse raketiheitja müük, mis viisid kolme tehingu kogumaksumuse 1,8 miljardi dollarini. 

Peking reageeris sellele sanktsioonidega Boeingi kaitsedivisjoni Lockheed Martini ja teiste relvaleppega seotud USA ettevõtete vastu.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijian ütles üksikasju täpsustamata, et  sanktsioonide eesmärk on kaitsta rahvuslikke huvisid ning neid rakendatakse nende suhtes, kes käitusid relvamüügiprotsessis halvasti.

USA presidendi Donald Trumpi ajal on Ühendriigid kaasanud Taiwani mängu osana oma rivaali Hiina laiemast diplomaatilisest survestamisest, saates sinna kõrgetasemelisi ametnikke ja hoogustades relvamüüki. 

Ehkki Taiwan on alates 1949. aastal kommunistide võiduga lõppenud Hiina kodusõjast Pekingist poliitiliselt sõltumatu, ei ole ta kunagi ametlikult iseseisvust välja kuulutanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles