AFGANISTANI MÄRKMIK ⟩ ISISega on Taliban kimpus, Al-Qaedaga endiselt soojades suhetes (3)
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
27. august 2021, 00:08
Päev, mis algas kolme nn Viie Silma luureallianssi kuuluva riigi hoiatusega, et inimesed väldiksid Kabuli lennujaama, lõppes kümneid elusid nõudnud ISISe rünnakuga.
Hoiatuse andis kolmapäeva õhtul kõigepealt USA. Seejärel kordasid seda ka Ühendkuningriik ja Austraalia.
Kuni tänaseni ei olnud 2021. aastal Afganistanis langenud ükski USA sõdur. 26. august läks aga ajalukku, kui päev, kui surma sai 12 Ühendriikide merejalaväelast. Viga sai veel 15.
Terve eelmise aasta jooksul sai Afganistani missiooni tõttu surma 11 USA sõdurit. Neist viimatine, 30-aastane kapten Kelliann Leli, suri Araabia Ühendemiraatides Abu Dhafra õhuväebaasis juhtunud autoõnnetuses.
Washington Posti viimaste teadete kohaselt sai 26. augusti rünnakuis surma ka kümneid tsiviilisikuid ning need olid suitsiidiplahvatused. Vastutuse juhtunu eest võttis ISIS - terrorifrantsiis, mis on Afganistanis kujunenud rivaaliks neile väga sarnaselt sunniitlikke islamiradikaale ühendavale Talibanile.
Täpsemalt öeldes oli ründajaks nn ISIS-K. Selle nime «K» tuleneb Khorasanist, mis on nende nimetus tänase Afganistani, Iraani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani aladele.
ISISe kohalik frantsiis alustas Afganistanis tegevust aastal 2015. Sarnaselt Talibanile on ka nende tugialaks Pakistaniga piirnevad alad. Tööjõudu värbavad nad üsna samast sektorist, lüües kohati ka üle enne Talibaniga seotud inimesi.
ISIS-K ambitsioon on aga ulatuslikum - erinevalt Talibanist, kelle keskne ambitsioon on viia islamistlikku keskaja tõlgendusse pelgalt Afganistan, on nemad seadnud sihid kõrgemale ja ideaalis ründaksid nii ÜROd kui erinevaid lääneriike.
Talibanile selline neilt tööjõudu ja tähelepanu nooliv organisatsioon ei meeldi. Näiteks ISIS-K liidri Abu Omar Khorasani hukkasid nad kohe, kui avastasid, et on ta koos oma kaasvõitlejate ja Al-Qaeda liikmetega varem Afganistani riigi käes olnud vanglast vabastanud.
Talibani sidemed Al-Qaedaga on ajalehe Washgonton Post analüüsi kohaselt aga jätkuvalt soojad - ka 9/11 rünnakud, mis tõid kaasa lääne invasiooni, pole suutnud neid rikkuda. Häid suhteid on hoitud ka läbi korraldatud abieluliitude.
Päev algas aga hoopis positiivsemate nootidega. USA teatas, et on alates Kabuli langemisest suutnud evakueerida üle 95 000 inimese.
Kuigi kõige rohkem on meedias ilupilte Ühendriikide lennujaamadesse jõudvatest afgaanidest, ei ole nad kõik tegelikult uut elu alustamas USAs. Näiteks saabus teade 51 esimese afgaani saabumisest Ugandasse.
Väidetavalt on Uganda lubanud, et võtab vastu kuni 2000 afgaani. See riik on juba praegu maailma suurima pagulaskogukonna - kokku 1,5 miljoni inimese - võõrustaja. Neist enamik on sinna pagenud naabermaadest: Lõuna-Sudaanist ja Kongo DVst.
Samuti on afgaani pagulasi lubanud võõrustada ka Uganda naabermaa Rwanda.1994. aastal oma genotsiidi üle elanud Aafrika riik lubab võõrustada tüdrukutekooli õppureid ja personali.
Üks märkimisväärsemaid arvamuslugusid kõigi nende sadade seas, mis pärast Kabuli langemist erinevate riikide ajakirjanduses ilmunud, on loetud päevad enne senise valitsuse kukkumist Afganistani erivägede ülemaks määratud Sami Sadati artikkel eilses New York Timesis.
Seda esiteks juba seetõttu, et Sadatist polnud pärast Kabuli langemist midagi kuulda, peale ühe Austraalias ilmunud artikli, kus kirjeldati, kuidas ta oli valmis pealinna kaitsma, kuid ei saanud riigi poliitiliselt juhtkonnalt selleks kunagi käsku.
#AFG Afghan army fought with honor and sacrificed 66,000 men and women in the war on terror. Terrorism is a global threat and must be dealt with globally in harmony. https://t.co/pyVcksfbwY
— Sami Sadat (@SayedSamiSadat) August 25, 2021
Et Sadatist ja erivägedest oli maalitud pilt, kui kõige usaldusväärsemast Afganistani sõjaväe osast, kes valmis riigi ja valitsuse eest seisma, täitus Sadati viimatine 8. augustil tehtud Twitteri-postituse kommentaaride osa viimase kahe nädala jooksul poolehoidjate küsimustest, kus ta on. Samuti parastajate postitustest, kes väitsid, et ta ise läks Talibani poolele või langes Pakistani luureteenistuse kätte.
Nüüd taas New York Timesis endast elumärki andnud Sadat kirjeldab traagiliselt, mida tundis erinevates lääneriikides haridust saanud ohvitser, kes tõesti võitles senise valitsuse püsimise eest.
«Viimased kolm ja pool kuud võitlesin päeval ja ööl, peatumata, Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Talibani intensiivistuva ja verise pealetungi vastu,» alustab Sadat. «Sageli rünnaku alla sattudes hoidsime Talibani tagasi ja tekitasime [neile] tõsiseid kaotusi. Siis kutsuti mind Kabuli juhtima Afganistani erivägesid. Kuid Taliban juba sisenes linna; oli liiga hilja.»
«Ma olen kurnatud. Ma olen frustreeritud. Ja ma olen vihane,» tunnistab Sadat. «President Biden ütles möödunud nädalal, et «Ameerika väed ei saa ega peakski võitlema ja surema sõjas, mida afgaani väed pole valmis pidama enda eest.» On tõsi, et Afganistani armee kaotas oma võitlustahte. Kuid seetõttu, et nad tundsid end aina enam hüljatuna meie ameerika partnerite poolt ning austusetust ja lojaalsuse puudumist, mida peegeldasid Bideni viimaste kuude toon ja sõnad.»
«Mulle teeb haiget näha, kuidas Biden ja lääne ametnikud süüdistavad afgaani armeed kokkuvarisemises, mainimata põhjuseid, miks see juhtus. Poliitilised lõhed Kabulis ja Washingtonis kägistasid seda armeed ja piirasid meie võimekust teha meie tööd. USA poolt aastaid pakutud logistilise lahingtoe kaotamine sandistas meid, nagu ka selgete juhiste puudumine USA ja Afganistani juhtkonnalt,» kirjutab ta.
Enne erivägede ülemaks ülendamist 11 kuud Maiwandi korpuse ülemana 15 000 meest juhtinud ning võitluses Talibaniga sadu alluvaid kaotanud Sadat meenutab, et paljud afgaani sõdurid võitlesid auväärselt. 20 sõja-aasta jooksul langes kõige rohkem siisk afgaani sõdureid – 66 000.
Sadat kirjeldab ka seda, millist mõju avaldas neile Trumpi kokkulepe Talibaniga. «USA õhutõe reegid Afganistani julgeolekujõududele muutusid üleöö ja Taliban sai sellest julgust juurde. Nad haistsid võitu ja teadsid, et see on vaid ameeriklaste lahkumise äraootamine. Enne seda kokkulepet polnud Taliban võitnud ühtki olulist lahingut Afganistani armee vastu. Pärast kokkulepet? Me kaotasime kümneid sõdureid päevas.»
«Ameeriklased õpetasid afgaani vägesid kasutades USA sõjaväe mudelit, mis põhineb kõrgtehnoloogilistel eriluure üksustel, helikopteritel ja õhulöökidel. Me kaotasime oma ülekaalu Talibani suhtes kui meie õhutugi kuivas kokku ja laskemoon sai otsa.»
Sadat kirjeldab ka, kuidas koliti minema afgaanidele antud helikopterite raketitõrjesüsteem ning kadus tarkvara, millega nad jälgisid oma sõidukeid, relvi ja isikkoosseisu.