ÜRO saadik: Myanmarist võib saada läbikukkunud riik
ÜRO Myanmari erisaadik hoiatas neljapäeval, et veebruarikuine sõjaväeline riigipööre on viinud relvakonfliktini ja kui võimu demokraatlikult rahvale ei tagastata, võib Myanmarist saada läbikukkunud riik.
Erisaadik Christine Schraner Burgener ütles ÜRO pressikonverentsil, et konflikt 1. veebruaril võimu haaranud sõjaväe ning tsiviilelanikkonna ja rahvusvähemuste vahel teravneb mitmes riigi piirkonnas.
«Sõjaväe repressioonid on toonud kaasa üle 1180 surma,» ütles ta. «Sõjavägi kasutab tsiviilelanikkonna vastu mitmesugust taktikat: põletab külasid, riisub vara, viib läbi massilisi vahistamisi ja soopõhist vägialda, piinab ja hukkab vange ning tulistab valimatult suurtükkidest elupiirkondi.»
Schraner Burgeneri sõnul käivad Tšinis ja veel mitmes osariigis puhastusoperatsioonid ning Katšinis ja Šanis lahingud, nii et kogu riigis on tohutu vägivallatase.
Olukord meenutab relvajõudude ehk Tatmadaw operatsioone, mis viidi 1997. aastal läbi Myanmari põhjaosas Arakani osariigis islamiusku rohingjade kallal. Myanmari julgeolekujõud võtsid rohingjad esimest korda sihikule 1997.-98. aastal, 2017. aasta karistusoperatsioonide järel põgenes piirkonnast üle 700 000 inimese naaberriiki Bangladeshi.
Ka sõjaväe vastane liikumine muutub üha militariseeritumaks, ütles Schraner Burgener. Nn rahvusliku ühtsuse valitsus, mille moodustasid riigipöördega kukutatud Aung San Suu Kyi demokraatliku valitsuse toetajad, püüab mobiliseerida inimesi rahvakaitsejõududesse ja kutsub üles «rahvakaitsesõtta».
Rahvusvaheliste sammude puudumise olukorras on vägivald viimase võimalusena õigustatud, tõdes ta.
Myanmar oli viiskümmend aastat range huntavõimu all ning sellest tingituna rahvusvahelisest isolatsioonis ja sanktsioonide all. Kindralite võimuhaarde lõdvenedes tulid 2015. aastal võimule Suu Kyi ja tema toetajad. Rahvusvaheline kogukond vastas arengule sanktsioonide tühistamise ja rohkete investeeringutega.
Sõjavägi haaras taas võimu pärast novembrivalimisi, mis tõid ülekaaluka võidu Suu Kyi Rahvuslikule Demokraatialiigale. Sõjavägi süüdistas võitjaid pettuses.
Schraner Burgener hoiatab, et üldine olukord Myanmaris halveneb kiiresti.
Konflikt tuleb lahendada ja võim rahvale demokraatlikult teel tagasi anda, ütleb ta.
Sõjavägi ei ole aga vastanud ÜRO erisaadiku ettepanekule käivitada kõiki pooli kaasav üleriigiline dialoog, ja kavatseb ilmselt sõjalisi operatsioone jätkata.
Kui Tatmadaw kasutas varem vägivalda üksnes relvastatud rahvusrühmituste ja rohingjade vastu, budausku põhirahvus bamarid jäeti aga rahule, siis nüüd on vägivald riigi keskosas käiku lastud ka nende kallal, ütles Schraner Burgener.
Vägivalla tõttu ümberasunute arv on kasvanud sõjaväe võimuhaaramisest alates 370 000-lt 589 000-le. Humanitaarabi vajajate hulk tõusnud 1 miljonilt 3 miljonile ning tervishoiusüsteem ja pangandus on kokku kukkunud.